Tyler Durden | Zero Hedge
Venemaa luure väidab, et Prantsusmaa valmistab ette 2000-liikmelise sõjalise kontingendi paigutamist Ukrainasse. Selle väite esitas teisipäeval Venemaa välisluure (SVR) direktor Sergei Narõškin ja see jõudis kiiresti rahvusvahelistesse uudistesse, kuna ka tema puhul on selliste avalduste tegemine haruldane.
“Prantsusmaa praegune juhtkond ei hooli tavaliste prantslaste eludest ega kindralite muredest,” ütles Narõškin TASSile. “Vene SVR-il oleva info kohaselt valmistatakse juba ette Ukrainasse saadetavat väekontingenti. Esialgu hõlmab see umbes 2000 sõjaväelast.”
Vene luurejuht lisas, et Prantsuse sõjavägi “kardab, et nii suurt sõjaväeüksust ei saa märkamatult Ukrainasse üle viia ja sinna paigutada”.
“Seega saab sellest Venemaa relvajõudude rünnakute legitiimne ja esmatähtis sihtmärk.” Narõškin rõhutas, et “neid ootab sama saatus, mis kõiki prantslasi, kes on relvastatult Venemaa aladele sisenenud.” Viimastel kuudel on Moskva väitnud, et nende väed on Harkivis Prantsuse palgasõdureid likvideerinud, kuid ei Ukraina ega Prantsusmaa pole seda kunagi kinnitanud. Venemaa sõnul võetakse nüüd “esmajärjekorras” sihikule välisriikide väed Ukrainas.
Ta ei täpsustanud oma väidet ega esitanud mingit kinnitust või tõendusmaterjali, kuid see järgneb Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni eelmise kuu avaldusele, mis tekitas Euroopas ägedad arutelud, kui ta ütles liitlastele, et nad ei tohiks välistada Lääne vägede saatmist Ukrainasse. “Midagi ei tohiks välistada,” ütles Macron. Me teeme kõik vajaliku, et Venemaa ei võidaks.
Kuigi enamik lääneliitlasi on väljendanud oma vastuseisu NATO vägede Ukrainasse saatmise stsenaariumile, on ametnikud kutsunud üles kiiremini relvi tootma. Teisipäeval tehtud avalduses ütles Itaalia peaminister Giorgia Meloni, et Lääne maavägede saatmist Ukrainasse tuleb “iga hinna eest vältida”.
Esmaspäeval kutsus Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel üles, et Euroopa läheks vastuseks Venemaa sõjale Ukrainas üle “sõjaaegsele majandusele”. “Kui me ei saa ELilt õiget vastust ja ei anna Ukrainale piisavalt tuge Venemaa peatamiseks, oleme meie järgmised. Seepärast peame olema kaitsevalmiduses ja minema üle “sõjaaegsele majandusele,” märkis Michel Euroopa ajalehtedes ja Euractiv’i veebisaidil avaldatud arvamusavalduses.
Värskete tegevuste valguses, mille eesmärk on suunata rohkem ELi rahalisi vahendeid Ukrainasse:
Michel nõudis, et riigid hõlbustaksid kaitseinvesteeringuid – sealhulgas arutama Euroopa Investeerimispanga volituste kohandamist, et võimaldada aidata kaasa Euroopa kaitsetööstuse arengule.
ELi riigid kiitsid esmaspäeval heaks kokkuleppe suurendada ELi toetust Ukraina relvajõududele 5 miljardi euro võrra, kuna Kiievi väed vajavad suurema Venemaa armee vastu võitlemiseks rohkem ressursse ja USA 60 miljardi dollari suurune abipakett Ukrainale on kongressi poolt edasi lükatud.
ELi välispoliitika tippametnik Josep Borrell tervitas otsust kiire rahalise toetuse üle, öeldes: “Fondi toel jätkame Ukraina abistamist, et riik saaks end Venemaa agressioonisõja vastu kaitsta, kasutades selleks ükskõik milliseid vahendeid ja senikaua, kuni see on vajalik.” Kuid lahinguväljal näevad asjad Ukraina jaoks jätkuvalt väga halvad välja.
Paljud sõjaanalüütikud on öelnud, et lääne jõupingutused Kiievi relvastuse ja rahastuse suurendamiseks ei ole tõenäoliselt midagi muutnud ning võimalik, et Venemaal on piisavalt laskemoona ja mehi, et seda võitlust veel aastaid jätkata. President Putin pakkus sel nädalal välja mõtte luua turvapuhvertsoon, et takistada drooni- ja raketirünnakute toimumist Venemaa territooriumil. See tähendaks veelgi Ukraina alade hõivamist, eeskätt põhjapoolsetes piirialades.
Tšingis-khaan hakkas algul sõdima lihtsalt selleks, et hobustele paremat karjamaad saada. Kui ta nägi, et teisi rahvaid on lihtne vallutada siis hakkasid ambitsioonid kasvama. Venelasi ründas ta juba tatarlastest mobiliseeritud armee abil.
Putiniga on sama: tal polegi mingit “kivisse raiutud” plaani, ta tegutseb vastavalt kujunenud olukorrale.
Kui ta kogu Ukraina võidab siis saaks ta (sinna alles jäänud) ukrainlastest sund-mobiliseerida täiendava armee. Sellega saaks rünnata NATO-t juba küll.
(see NATO tõestab ka oma argust ja saamatust järjepidevalt).
Kus on Eestis “vana mets???? Järvseljal jaa ! Mujal ju enam ammu pole – liigirikast / elurikast metsa. Rabasaartel veel, kuhu tehnikaga ligi ei pääse! Viimased metsavahid üle 20 aasta tagasi nimetasid end juba võsavahtideks! Looduslik mitmekesisus on asendatud puupõldudega – monopuistuga, mille tekitamist toetuste süsteemiga kuni 30aastase puistule soodustatakse.. Monomets on sedavõrd vaene, et seal ei pesitse isegi linnud.. Kuidas planeedil maa meie elu võimalik seni on olnud, AINULT TÄNU LOODUSE KOPSUDELE – inimene seni ei suutnud sellises TEMPOS / määral loodust hävitada, kui viimased 20 a. Kuidas elu on võimalik, kui me rohelise looduse, tema elurikkuses / täiuslikkuses… Loe lisaks »
See jutt kuuluks mõne teise artikli juurde.
Kuid metsa ja looduse osas hakkavad tulevikus asjad paranema:
Euroopa rahvastik väheneb kiiresti. Sellega väheneb tootmine ja tarbimine. Sellega omakorda väheneb surve loodusele.
(pole inimest, pole loodusressursside tarbijat)