Merike Tamm
Postimees
11. mai 2011
Justiitsministeerium teatas täna kavatsusest töötada välja eelnõu, et laiendada seksuaalkurjategijatele ravi, sealhulgas keemilise kastreerimise kohaldamise võimalusi karistussüsteemi osana.
Justiitsminister Kristen Michali sõnul on iga samm, mis aitab ära hoida uusi seksuaalkuritegusid ja kaitsta lapsi seksuaalkurjategijate eest, väga tähtis.
«Eriti puudutab see muidugi laste vastu toime pandud kuritegusid, kuna pedofiilid on üks selle eelnõu põhilisi sihtmärke. Rahvusvaheline kogemus on näidanud, et just kompleksravi, mille üheks osaks on ka populaarteaduslikult öeldes seksuaalkurjategijate keemiline kastreerimine, annab selliste kurjategijate tulevaste kuritegude ärahoidmiseks häid tulemusi. Seega tuleks ka Eestis seda kaaluda ja vajadusel kasutada,» ütles justiitsminister.
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Kaire Tamm selgitas, et justiitsministeerium viis juba 2009. aastal läbi analüüsi, kus uuriti seksuaalkurjategijate kohtlemist ja ravivõimalusi ning vaadati ka rahvusvahelist praktikat selles vallas.
Näiteks on seksuaalkurjategijatele mõeldud psühhosotsiaalsed programmid kasutusel mitmetes Euroopa ja Põhja-Ameerika riikides ning lisaks on ravimitega ravimise võimalused muuhulgas olemas Taanis, Austrias, Saksamaal, Ameerika Ühendriikides ja Kanadas. Ettepaneku kehtestada seksuaalkurjategijatele ravimitega ravi on hiljuti teinud ka Soome.
Süüdimõistetu peab nõus olema
Seaduse ettevalmistustega alustati juba eelmisel aastal, kui justiitsministeeriumi koordineerimisel tutvusid kümmekond spetsialisti ministeeriumidest, õiguskaitseasutustest ning erialaseltsidest rahvusvahelise kogemusega seksuaalkurjategijatele ravi kohaldamisel. Lisaks tellis sotsiaalministeerium erialaekspertidelt seksuaalkurjategijate ravijuhise koostamise, mis valmis käesoleva aasta kevadel.
«Seega järgmiseks sammuks olekski vastava õigusliku raamistiku täpsustamine, et ravimitega ravi kombineerituna psühhosotsiaalse sekkumisega ka Eesti karistussüsteemi osana kasutusele võtta. Ravi vältimatuks eelduseks on süüdimõistetu enda nõusolek,» rääkis Tamm.
Ravi sihtrühmana võiks Kaire Tamme sõnul silmas pidada ennekõike laste vastu seksuaalkuriteo toime pannud isikuid, kelle uue kuriteo risk on keskmine või kõrge, ja mida ilma ravita vähendada ei saa. Tulevikus ravi saavate isikute arvu hinnates ja võttes näitena aluseks põhjamaade kogemuse, võiks Eestis kompleksravi saada aastas paar seksuaalkurjategijat ja ülejäänud seksuaalkurjategijate puhul tuleks kaaluda intensiivsemalt psühhosotsiaalseid sekkumisi (näiteks seksuaalkurjategijate programmide) läbiviimist.
Täna saab Eestis seksuaalkurjategijate retsidiivsuse vähendamiseks kohus käitumiskontrolli raames määrata süüdimõistetule kohustuse alluda ravile (näiteks minna psühhiaatri vastuvõtule) või osaleda sotsiaalprogrammis. Nii vanglas kui kriminaalhoolduses viiakse selleks läbi spetsiaalselt seksuaalkurjategijatele mõeldud rehabilitatsiooniprogrammi.
2010. aastal registreeriti 275 seksuaalkuritegu, neist ligi kolmveerand laste vastu. Seksuaalkuritegude kui peitkuritegude puhul tuleks Kaire Tamme sõnul arvestada, et nende esinemine võib-olla sagedasem, kui näitab kriminaalstatistika.
Samuti on Tamme sõnul ühel pedofiilil enamasti rohkem kui üks ohver ning sedalaadi kuriteod põhjustavad ohvritele sageli kannatusi, millest toibumine on pikaajaline ja raske protsess ning millel on kaugeleulatuvad tagajärjed kannatu tervisele ja elule, mistõttu tuleb aktiivselt otsida erinevaid võimalusi selliste kuritegude ärahoidmiseks tulevikus.
Päring enne lastekasvataja palkamist
Michal tuletas meelde, et Eestis kehtivad juba ligi neli aastat lastega töötamise piirangud, mille eesmärk on tagada, et lastega vahetult kokkupuuteid eeldavatele kutsealadele ei satuks tööle inimesed, kes on süüdi mõistetud lastevastastes seksuaalkuritegudes.
«Piirangute tagamiseks on lastega töötaval asutusel kohustus teha karistusregistrisse vastav päring enne, kui võetakse tööle õpetaja, lasteaiakasvataja või näiteks suvise noortelaagri kasvataja. Lisaks on võimalik lapsevanemal endal uurida, kas tema lapsega kokkupuutuv täiskasvanu sobib oma tausta poolest lastega töötama. Selleks saab ta teha vastava päringu karistusregistrisse, » selgitas Michal.
Päringu saab teha aadressil http://www.politsei.ee/et/teenused/karistusregister/
