Putin Venemaa territoriaalsete ambitsioonide kohta: “Me ei tunne vähimatki huvi Poola, Läti või ükskõik millise teise koha vastu. See on lihtsalt hirmu levitamine.”

Tyler Durden | Zero Hedge

Eelmisel nädalal sõitis Tucker Carlson Venemaale, et intervjueerida president Vladimir Putinit. See ajas vasakpoolsed hüsteeriasse ja mõned neist on nõudnud, et ajakirjanikule kehtestataks sanktsioonid või midagi veel hullemat.

Enne intervjuud, mida on võimalik vaadata aadressil tuckercarlson.com, selgitas Carlson, et tema kui ajakirjaniku ülesanne on “inimesi teavitada”, sest “enamik ameeriklasi ei ole kursis” sellega, mis Ukrainas toimub.

Tuckeri küsimuse peale, miks Putin Ukrainasse tungis, süvenes Venemaa president Ukraina ajalukku, mis ulatub tagasi keskaega. Tucker püüdis teda segada, öeldes: “Ma ei ole kindel, miks see on asjakohane selle suhtes, mis juhtus kaks aastat tagasi,” kuid Putin jätkas ajalootundi.

“Nõukogude Liidule anti suur osa territooriumist, mis ei olnud talle kunagi kuulunud, sealhulgas Musta mere piirkond. Mingil hetkel, kui Venemaa sai need Vene-Türgi sõdade tulemusena, nimetati neid Uueks Venemaaks või teiseks Venemaaks. Aga see ei ole oluline. Oluline on see, et Nõukogude riigi rajaja Lenin rajas niimoodi Ukraina,” vastas Putin. “Aastakümneid arenes Ukraina Nõukogude Vabariik NSV Liidu osana. Ja teadmata põhjustel tegelesid enamlased jällegi ukrainiseerimisega.”

Ukraina sõja vallandaja: “Esialgu provotseeris konflikti Ukrainas riigipööre. 2014. aastal alustasid nad Donbassis sõda, kasutades tsiviilelanike vastu lennukeid ja suurtükiväge. Sellest sai kõik alguse.”

NATO laienemine

Ukraina sõja sisu juurde jõudes ütles Putin Carlsonile, et “endine Venemaa juhtkond eeldas, et Nõukogude Liit on lakanud eksisteerimast ja seega ei ole enam mingeid ideoloogilisi eraldusjooni. Venemaa nõustus isegi vabatahtlikult ja ennetavalt Nõukogude Liidu lagunemisega ja uskus, et nn tsiviliseeritud Lääs mõistab seda kui kutset koostööks ja partnerluseks.”

“Meile lubati, et NATO ei laiene ida poole, “mitte sentimeetritki ida poole”. Ja mis siis? Nad ütlesid, et noh, seda ei ole paberil kirja pandud, nii et me ikkagi laieneme.”

“Seda eeldas Venemaa nii Ameerika Ühendriikidelt kui ka sellelt nn kollektiivselt Läänelt tervikuna. Seal olid targad inimesed, sealhulgas Saksamaal Egon Bahr, sotsiaaldemokraatliku partei suurpoliitik, kes Nõukogude Liidu kokkuvarisemise äärel oma isiklikes vestlustes Nõukogude juhtkonnaga nõudis, et nad teaksid, et Euroopas tuleb luua julgeolekusüsteemid. Abi tuleks anda ühinenud Saksamaale, kuid tuleks luua uus süsteem, mis hõlmaks ka Ameerika Ühendriike, Kanadat, Venemaad ja teisi Kesk-Euroopa riike. Kuid NATO ei pea laienema. See on see, mida ta ütles. Kui NATO laieneb, oleks kõik sama nagu külma sõja ajal, ainult et Venemaa piiridele lähemal. See on kõik. Ta oli tark vana mees, aga keegi ei kuulanud teda. Ükskord ta isegi vihastas ja ütles, et kui te mind ei kuula, siis ma ei lähe enam kunagi Moskvasse. Kõik juhtus just nii, nagu ta hoiatas.”

Läbirääkimiste seis

Vladimir Putin: “Ma juba ütlesin, et me ei keeldunud kõnelustest. Me oleme valmis läbirääkimisi pidama. See, kes seda ei soovi, on lääne pool ja Ukraina on ilmselgelt USA satelliitriik. See on ilmselge. Ma ei taha, et te võtaksite seda nii, nagu otsiksin karmi sõna või solvangut. Aga me mõlemad mõistame, mis toimub. Rahaline toetus, 72 miljardit USA dollarit. Saksamaa on teisel kohal, siis tulevad teised Euroopa riigid. Ukrainale lähevad kümned miljardid USA dollarid. Sinna on tohutu relvade sissevool. Sel juhul peaksite ütlema Ukraina praegusele juhtkonnale, et nad lõpetaksid ja tuleksid läbirääkimiste laua taha, et  nad tühistaksid selle absurdse dekreedi. Me ei ole sellest keeldunud.

Tucker: Teil on õigus, et on räägitud sellest, kuidas Bideni administratsiooni nimel tegutsev endine Briti peaminister takistas Ukrainat pidamast läbirääkimisi rahukokkuleppe sõlmimise üle. Nii et loomulikult on nad satelliit riik. Suured riigid kontrollivad väikesi riike. See ei ole midagi uut. Ja sellepärast ma küsisingi, et kas tuleb suhelda otse Bideni administratsiooniga, kes teeb neid otsuseid, mitte Ukraina president Zelenskõiga.

Vladimir Putin: Kui Ukraina Zelenskõi administratsioon keeldus läbirääkimistest, siis ma eeldan, et nad tegid seda Washingtoni korraldusel. Kui Washington leiab, et see on vale otsus, siis loobugu ta sellest. Leidku see delikaatne vabandus, et kedagi ei solvataks. Las nad leiavad väljapääsu. Mitte meie ei teinud seda otsust. Seda tegid nemad. Nii et las nad võtavad selle tagasi. Nii ongi. Kuid nad tegid vale otsuse. Ja nüüd peame siis meie otsima väljapääsu sellest olukorrast, et nende vigu parandada. Nemad tegid seda, nii et las nad parandavad seda ise. Me toetame seda.

Tucker: Ma tahan lihtsalt veenduda, et ma ei saa valesti aru, mida te ütlete. Kas te ütlete, et soovite Ukrainas toimuva lahendamist läbirääkimiste teel.

Vladimir Putin: Just. Ja me tegime seda. Me valmistasime Istanbulis ette tohutu dokumendi, mille Ukraina delegatsiooni juht kinnitas. Ta andis oma allkirja mõnedele sätetele, mitte kõigile. Ta pani oma allkirja ja ütles, et me oleme valmis sellele alla kirjutama ja sõda oleks juba ammu lõppenud. 18 kuud tagasi. Kuid siis tuli peaminister Johnson ja rääkis nad sellest välja ning see võimalus jäi meil kasutamata. Noh, te jätsite selle kasutamata. Te tegite vea. Las nad lähevad selle juurde tagasi. See on kõik. Miks me peame ennast vaevama ja kellegi teise vigu parandama? Ma tean, et võib öelda, et see on meie viga. See olime meie, kes olukorda teravdas ja otsustasime lõpetada 2014. aastal alanud Donbassis sõja.

Putin mainis veel 1991. aastat, mil lubati, et NATO ei laiene ja 2008. aastat, mil Ukraina kuulutas end neutraalseks riigiks, kuid millele järgnesid NATO ja USA sõjaväebaaside ilmumine Ukraina territooriumile, mis oli ohuks Venemaale. Samuti viitas ta 2014. aasta riigipöördele Ukrainas. Putini sõnul on läbirääkimiste peatamine suur viga ning ta kinnitab valmisolekut seda parandada.

Lisaks

Läbirääkimiste protsessist ja selle ebaõnnestumisest: “Läbirääkimised olid keerulises koordineerimisprotsessis jõudnud kõrgele tasemele ja olid sisuliselt lõppfaasis. Kuid meie vägede Kiievist tagasitõmbamise järel heitis teine osapool kõik need saavutused kõrvale.”

Oma viimasest vestlusest Joe Bideniga: “Ma muidugi rääkisin temaga enne seda sõjalist erioperatsiooni. Ütlesin talle, et ma usun, et te teete tohutu ajaloolise ulatusega vea, toetades kõike seda, mis seal, Ukrainas, toimub, lükates Venemaad eemale.”

Globaalse konflikti võimalikkusest: “See on vastuolus terve mõistusega, et laskuda mingisse globaalsesse sõtta, sest globaalne sõda viib kogu inimkonna hävingu äärele.”

De-natsionaliseerimise kontseptsioonist: “De-natsionaliseerimine tähendab igasuguste neonatsistlike liikumiste keelustamist. Me peame vabanema nendest inimestest, kes seda kontseptsiooni säilitavad ja toetavad seda praktikat ning püüavad seda säilitada.”

Venemaa territoriaalsete ambitsioonide kohta: “Me ei tunne vähimatki huvi Poola, Läti või ükskõik millise teise koha vastu. See on lihtsalt hirmu levitamine.”

Elon Musk ja Neuralink: “Ta teeb, mida ta heaks arvab. Sellegipoolest tuleb leida temaga mingi ühisosa. Otsige võimalusi, kuidas teda veenda. Ma arvan, et ta on tark inimene. Ma tõesti usun, et ta on. Nii et te peate temaga kokkuleppele jõudma, sest see protsess peab olema ametlik ja alluma teatud reeglitele. Inimkond peab kaaluma, mis juhtub tänu geneetika või tehisintellekti uuele arengule? Võib teha ligikaudse prognoosi selle kohta, mis juhtub.”

Nord Streami plahvatuse kohta : “Sellistel juhtudel öeldakse alati, et otsige kedagi, kellel on motiiv. Aga antud juhul ei peaks me otsima mitte ainult seda kellel on motiiv, vaid ka kedagi, kellel on võimekus. Kellel on motiiv ja kes on võimeline seda tegema?”

Tõendite esitamisest NATO osaluse kohta: “Propagandasõjas on Ameerika Ühendriike väga raske võita, sest Ameerika Ühendriigid kontrollivad kogu maailma meediat. Me võime vaid oma vaatenurka tutvustada, aga me ei saavuta tulemusi.”

Saksamaa vaikimisest Nord Streami suhtes: “Saksamaa tänane juhtkond lähtub pigem kollektiivse Lääne huvidest kui oma riiklikest huvidest.”

Ülemaailmsete liitude ja julgeoleku kohta: “Julgeolek peaks olema pigem jagatud kui mõeldud kuldsele miljardile. See on ainus stsenaarium, kus maailm võiks olla stabiilne, jätkusuutlik ja prognoositav.”

USA dollari kasutamise kohta poliitilise vahendina: “Dollari kasutamine välispoliitilise võitluse vahendina on üks suurimaid strateegilisi vigu, mida USA poliitiline juhtkond on teinud.”

Sanktsioonide mõju ja USA dollarist eemaldumise kohta: “Isegi Ameerika Ühendriikide liitlased vähendavad nüüd oma dollarireserve. See ei olnud meie, kes keelas USA dollari kasutamise. See oli Ameerika Ühendriikide otsus piirata meie tehinguid USA dollarites.”

Suhted Hiinaga: “Hiina välispoliitiline filosoofia ei ole agressiivne. Nende mõte on alati otsida kompromissi.”

USA-Venemaa suhete muutuste võimalikkusest: “Küsimus ei ole juhi isikus. Küsimus on eliidi mõtteviisis. Kui Ameerika ühiskonnas domineerib idee domineerimisest iga hinna eest, mis põhineb ka jõulisel tegevusel, siis ei muutu midagi.”

Kristlusest ja vägivallast: “See on väga lihtne, kui tegemist on enda ja oma pere, oma kodumaa kaitsmisega. Me ei ründa kedagi… Ja me kaitsesime oma rahvast, ennast, oma kodumaad ja tulevikku.”