Jack Farchy, FT
Javier Blas, FT
E24
2. märts 2011
USA otsus saata Vahemerele oma lahingulaevad lisas õli tulle Lähis-Ida sõjahirmudele ning kergitas kulla hinna kõigi aegade rekordtasemele. Järjekordse hüppe tegid ka naftahinnad.
Ühendriigid ütlesid eile õhtul, et läkitavad Vahemerele oma merejalaväelased ja kaks sõjalaeva, rõhutamaks rahvusvahelise üldsuse nõudmist, et Liibüa liider Muammer Gaddafi tagasi astuks.
Kulla hetkehind kerkis 1,5 protsendi võrra rekordilise 1432,10 dollari peale Troyes’ untsist, jättes seega seljataha detsembrikuise tippmargi 1430,95 dollarit.
Brent nafta aprillihinnad tõusid 3,2 protsendi jagu 115,56 dollarile barrelist.
See on kõrgeim tase peale neljapäevast «kõrgushüpperekordit», mil 120 dollarist jäi puudu vaid paar senti.
«Relvade ja nafta tandem Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas tagab alati hinnatõusu,» ütles Société Générale’i naftauuringute juht New Yorgis Michael Wittner.
Kullahinnad, mis jaanuaris 1308 dollari madaluses ära käisid, on Lähis-Ida poliitiliste rahutuste tõttu üha närvilisemaks muutunud.
Hõbe aga on alates jaanuarist kerkinud 30 protsenti ja maksis eile 30 aasta rekordhinda – 34,59 dollarit Troyes’ untsist.
«Ostmine hoogustub. Ostavad nii asutused kui üksikisikud,» ütles HSBC väärismetallide strateeg James Steel.
«Kui maailmaturgudest rääkida, siis on Liibüa kõige hullem, mis üldse olla saaks. Kuna seal on kõik nii lahtine ja kindlat võitjat ei paista.»
Alates jaanuarist 20 dollari võrra kerkinud naftahinnad hirmutavad aga inflatsiooniga. Mistõttu väärimetallide nõudlus kasvab, kuna kõik otsivad viise oma vara säilitamiseks.
Naftaturgu ei tee rahutuks mitte üksnes toodangu allakäik Liibüas, vaid ka rahutuste levik teistesse Lähis-Ida naftariikidesse.
Eriti kardetakse Saudi Araabia pärast, mille enamik naabreid on juba rahutustepisiku külge saanud.
Saudi Araabia, maailma juhtiva naftatootja ja suurima kasutamata tootmisvõimsusega riigi opositsiooniliikumised on kuulutanud «viha päeva» välja 11. märtsiks.
Copyright The Financial Times Limited 2011.
