Jamie White | Infowars
Teadlased töötavad praegu välja “ise levivaid vaktsiine”, mille eesmärk on nakatada vaktsineeritud elanikkonna poolt vaktsineerimata elanikkonda, vahendab National Geographic.
Mitmete teadlastest koosnevate rühmade “vastuolulised” teadusuuringud arendavad nimetatud “nakkavaid” vaktsiine Ebola, veiste tuberkuloosi ja Lassa-palaviku vastu loomadel, lootuses, et need haigused on loomadelt inimestele vähem ülekantavad.
Vaktsiin oleks sisuliselt geneetiliselt rekombinantne viirus, mis nakatab kõiki, kes on piisavalt lähedal vaktsineeritud isikule. Nii võib üks inimene potentsiaalselt levitada vaktsiini paljudele teistele pahaaimamatutele inimestele.
National Geographicust:
Kujutage ette ravimit, mis on sama nakkav kui haigus, mille vastu ta võitleb – vaktsiini, mis võiks paljuneda peremehe kehas ja levida teistele lähedal asuvatele inimestele, kaitstes kiiresti ja lihtsalt tervet elanikkonda mikroobirünnakute eest. See on mitme meeskonna eesmärk, kes töötavad üle kogu maailma ja taaselustavad vastuolulisi teadusuuringuid, et töötada välja ise levivaid vaktsiine.
Teadlased töötavad praegu välja ise levivaid vaktsiine Ebola, veiste tuberkuloosi ja Lassa-palaviku vastu, mis on rottide poolt levitatav viirushaigus, põhjustades Lääne-Aafrikas igal aastal kuni 300 000 nakatumist. Seda lähenemisviisi võiks laiendada ka teistele zoonootilistele haigustele, sealhulgas marutaudile, Lääne-Niiluse viirusele, Lyme’i tõvele ja katkule.
Isekanduvate vaktsiinide pooldajad ütlevad, et need võivad teha revolutsiooni rahvatervises, katkestades nakkushaiguse leviku loomade seas enne zoonootilise leviku tekkimist – ennetades potentsiaalselt järgmist pandeemiat.
See arenev vaktsiinitehnoloogia kasutab tsütomegaloviirust (CMV), mis kuulub herpese perekonda, mis jäädes kehasse eluks ajaks ja olles liigispetsiifiline.
Inimeste vaktsineerimise eetilised tagajärjed ilma nende selgesõnalise nõusolekuta, rääkimata nende teadmisest, on sügavalt murettekitavad, ja seetõttu on nende vaktsiinide väli- või laboratoorsed uuringud olnud äärmiselt piiratud. 1999. aastal viidi läbi ainult üks väliuuring küülikutel:
…uurimisrühm püüdis 147 küülikut, paigaldas neile mikrokiibid kaela, manustas umbes pooltele neist vaktsiini ja vabastas nad kõik tagasi loodusesse. Järgmised 32 päeva elasid vaktsineeritud ja vaktsineerimata küülikud oma tavapärast elu. Kui teadlased püüdsid kinni algselt vaktsineerimata mikrokiibiga varustatud küülikud, leidsid nad, et 56 protsendil neist olid antikehad mõlema viiruse vastu, mis näitab, et vaktsiin oli edukalt levinud vaktsineeritud loomadelt vaktsineerimata loomadele.
“Kui paned midagi konstrueeritud ja isetekkelist loodusesse, ei saa sa olle kindel, mis sellega juhtub ja kuhu see läheb,” hoiatas Jonas Sandbrink, Oxfordi ülikooli inimkonna tuleviku instituudi bioturvalisuse uurija.
“Isegi kui te alustate selle levitamist loomapopulatsioonidesse, võib osa geneetilistest elementidest jõuda tagasi inimestesse.”
Kuid huvi tehnoloogia vastu tõusis 2016. aastal uuesti esile ja järgmise aasta jooksul on kavas alustada uusi katseid Lassa-viiruse vaktsiiniga, kuid selle töö “äärmiselt kõrge riskiga ja rahvusvahelise iseloomu” ning “potentsiaalselt pöördumatute” tagajärgede tõttu seisavad need eksperimentaalsed uuringud silmitsi paljude eetiliste ja õiguslike takistustega.
“Me ei saa isegi ülemaailmse pandeemia korral inimesi vaktsineerima. Mõte, elanikkonna salajasest vaktsineerimisest viirusega, ilma et see tekitaks rahutusi, on lihtsalt, teate küll, fantaasia. Seda ei kasutata kunagi inimeste peal,” ütles Alec Redwood, Lääne-Austraalia Ülikooli juhtivteadur.
Sellegipoolest nõuab Redwood, et ohtlikku tehnoloogiat tuleks siiski arendada, juhuks kui kunagi peaks tekkima „vajadus“ seda inimeste peal kasutada.
“Ei pea olema Rhodes’i teadlane mõistmaks, miks viirused inimesi ärritavad. See on kontseptsioon, mis hirmutab inimesi,” ütles Redwood.
“Mulle meeldib sellest mõelda nii, et seda ei pruugita ehk kunagi kasutada, kuid parem on, kui kapis on midagi, mis on olemas ja mis on küps, kui seda vajame. Ja öelda, et “jätame selle uuringu lihtsalt tegemata, sest see on liiga ohtlik”, ei ole minu arvates loogiline,” lisas ta.
