Riik võib hakata väikelaste sirgumist jälgima

Martin Smutov
Postimees
14. november 2011

Vastsündinud lapse vanemale võib kohustuslikuks muutuda iga-aastane või isegi sagedasem perearsti võõrustamine, sest selliste külaskäikudega loodab riik saada enam infot laste arengu kohta, et varakult leida riskigruppi kuuluvad või väärkoheldud lapsed.

Eelmisel nädalal tõstatus riigikogu sotsiaalkomisjonis küsimus, kuidas väikelaste arengut paremini jälgida, sest riigil pole nende arengu ja ümbritseva kohta alati infot, mistõttu võib abi riskilasteni jõuda alles siis, kui on juba liiga hilja.

Komisjonis kerkis taas esile idee, taastada võiks perearstide või -õdede kodukülastused.

Vähesüsteemne tegutsemine

Senine praktika on sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Anniki Tikerpuu väitel tõestanud, et Eestis on laste arenguliste vajaduste märkamine ja järgnev tegutsemine vähesüsteemne ning seetõttu mitte alati tulemuslik.

Tema kinnitusel näitavad uurimistulemused, et tihti on pöördumatute arengukahjustuste vältimiseks määravaks sekkuda last kahjustavasse olukorda tema kolme esimese eluaasta jooksul.

Just meditsiini- ja ennekõike perearstisüsteem on Tikerpuu kinnitusel üks esmaseid kohti lapse tervisliku ja sotsiaalse toimetuleku märkamiseks.

Ka Eestis on seetõttu ette nähtud soovituslikud laste tervisekontrollid ja pereõe koduvisiit lapse 1. elunädalal, kuid laste regulaarsed tervisekontrollid pole enamasti kodukülastused, vaid toimuvad valdavalt kas perearstikeskuses või koolis.

Kodukülastuste süsteemi poolt oleks ka Eesti Lastevanemate Liit ja sealse koolitaja Kristiine Vahtramäe sõnul on oluline, et lapse areng saaks hinnatud esimese eluaasta jooksul ja juhul, kui lapse kohta puuduvad tema vanemate poolt valitud perearstil või pediaatril teave, katkeks näiteks vanemahüvitise maksmine seniks, kui lapse areng on registreeritud mõne arsti juures.

«Antud süsteem vajab põhjalikumat analüüsi, kuid peame seda vajalikuks olukorras, kus väikelaste osas puudub teave nende asukohast, erivajadustest ja arengust,» selgitas Vahtramäe.

Mitmed probleemid

Samas pole kodukülastuste süsteemi käivitamine päevade küsimus, sest selleks on vaja suurendada pereõdede arvu.

Lisaks on lahendada teisedki küsimused, sest Nõmme Lastekaitse Liidu liikme Kärt Mere sõnul takistavad varajast märkamist tegurid nagu kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajate vähesus ja isegi inimeste hoiakud, sest teistes peredes toimuvast hoitakse end eemal ja hädasolevast lapsest ei teatata.

«Piirkondades, kus vaesus on suurem, elab terve kogukond viletsuses ja vaesusest tulenevaid riske ei teadvustata,» nentis Mere. «Üheks põhjuseks on ka teadmatus ja tagasiside puudumine, mis hädasolevast lapsest edasi saab, kui temast teada anda.»

Riigikogu liige ja sealse sotsiaalkomisjoni juht Margus Tsahkna toonitas, et teema on tõsine ja võib-olla algatatakse riigikogus isegi riikliku tähtsusega küsimuse arutelu.

Samas tuleks Tsahkna hinnangul kaaluda ka elektroonilisi võimalusi nagu e-tervis. Tsahkna tõi näiteks, et vanematel võiks tekkida kohustus lapse andmed jooksvalt veebi sisestada ja kui seda ei tehta või info tundub kahtlane, tekiks alus kontrollimiseks.

Loe lisaks

Be the first to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published.