Kreeka võib eurost loobuda

Aadu Hiietamm
Õhtuleht
10. mai 2011

Läinud reedel lõhkes tõeline uudispomm. Spiegel Online teatas, et Luksemburgis sama päeva õhtul peetaval eurotsooni rahandusministrite salakohtumisel tuleb arutamisele Kreeka võimalik lahkumine eurotsoonist.

Kreeka peaminister nimetas seda uudist laupäeval läbinisti valeks ja vastutustundetuks, kuid päris tühja koha peale Spiegel Online’i uudis ei tekkinud.

Salakohtumist eitati

Nii Euroopa Komisjonis kui ka Luksemburgis eitati veel mõni tund enne reedeõhtust salakohtumist, et niisugune kokkusaamine üldse toimub, kuid sellest teatanud meediaväljaanded jäid enesele kindlaks ja neil oli õigus.

Salakohtumisel osalesid Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania välisminister. Igaüks nendest võis kaasa võtta vaid ühe nõuniku. Kohal olid ka Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn, Euroopa keskpanga president Jean-Claude Trichet ja külalisena Kreeka rahandusminister Giorgos Papaconstantinou.

Osalejate ring kinnitab, et arutamisel ei olnud ainult

Euroopa Liidu päevaprobleemid, päevakorral oli ka riigi eksistentsi ohustavas võlakriisis sipleva Kreeka päästmine.

Võlakriis Kreekas puhkes mullu kevadel ning Euroopa Liit ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) eraldasid riigile 110 miljardit eurot hädaabilaenu. Paraku ei ole Kreekas aastaga asjad paremaks läinud. Riigi võlakoorem ulatub astronoomilise 330 miljardi euroni ning nende tagasimaksmine käib üle jõu. Võrdluseks – Eesti käesoleva aasta riigieelarvekulud on 5,92 miljardit eurot.

Kreeka rahandusministeerium andis teada, et käesoleva aasta nelja esimese kuu eelarvetulud jäid plaanitust selgelt väiksemaks, eelarvesse laekus 15,1 miljardit eurot plaanitud 16,4 miljardi asemel.

Luksemburgi peaminister

Jean-Claude Juncker teatas suurte ELi riikide rahandusministrite kohtumise järel napisõnaliselt, et Kreeka lahkumist eurotsoonist ei kaalutud. “See on rumal idee. Me ei soovi, et euroala ilma põhjuseta plahvataks,” ütles ta.

Ka Kreeka rahandusminister Giorgos Papaconstantinou kinnitas, et kõik jutud eurotsoonist lahkumisplaanidest on vastutustundetud ja kujutavad endast provokatsiooni.

Soovitus: drahm tagasi

“Kreeka tuleks rahule jätta, et riik saaks majanduses raskeid muudatusi läbi viia,” ütles riigi peaminister Giorgos Papandreou laupäeval. Tema nimetas Luksemburgis peetud arupidamist G20sse kuuluvate euroala riikide kriisikohtumiseks. Seega tunnistas Papandreou kaudselt, et euroala on kriisis just Kreeka pärast, sest miks muidu pidi G20sse mitte kuuluva Kreeka rahandusminister sellel kohtumisel osalema.

Saksa rahandusministeeriumi teadusliku nõuandekogu juht Clemens Fuest ütles ajalehele Frankfurter Allgemeine Zeitung, et Kreeka võimalik lahkumine eurotsoonist on muude võimaluste hulgas arutamisel olnud. Siiani pole aga selget vastust, kas sellest ka kasu oleks.

Ühe juhtivama Saksa majandusuuringute instituudi, Müncheni Ifo-instituudi juht Hans-Werner Sinn soovitab Kreekal eurotsoonist lahkuda.

“Eurotsoonist lahkumine oleks kahest halvast vähem halb,” ütles Hans-Werner Sinn pühapäevalehele Frankfurter Allgemeine Zeitung. “Kui Kreeka astuks eurotsoonist välja, siis saaks riik valuuta devalveerida ja majanduse sellega konkurentsivõimelisemaks muuta,” rõhutas Sinn. Tema arvates läheb Kreekal praegu just seepärast halvasti, et ettevõtjatel raskendab euro kõrge kurss kaupade välismaale müümist.

Sinn tunnistab, et Kreeka välisvõlad jäävad ka pärast drahmile tagasiminekut endiselt eurodesse noteerituks ning riik ei suuda neid ka parima tahtmise juures tagasi maksta. Seetõttu ei pääse Euroopa Liit Kreeka võlgade ümberkorraldamisest ehk teisisõnu osa võlgade korstnasse kirjutamisest. Kreeka ettevõtjad tõuseks aga taas jalule ning elu riigis läheks edasi.

Praegu üritab Kreeka valitsus Euroopa Liidu survel võlakriisist välja tulla järjest karmima kokkuhoiuga, mis aga mõjub riigi majandusele suretavalt ning võlad jäävad nii või teisiti maksmata.

Allikas

Loe lisaks

Be the first to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published.