Kas sisseränne on Eestile lahendus?

Merike Tamm
Postimees
15. juuli 2010

«Eesti inimvara raporti» esitlusel tekkinud debatis selle üle, kas väheneva rahvastikuga Eesti probleeme võiks lahendada sisseränne, jäi kõlama kaks kardinaalselt erinevat arusaama.

Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik leidis, et me peaks sisserännet piirama, seevastu Tallinna Tehnikaülikooli professor Rainer Kattel arvas, et ilma immigrantidega me enam hakkama ei saa.

«Me peame aru saama, mis olukorra loob sisseränne meil 10-30 aasta pärast. Nii pole mitte ükski Euroopa riik mõelnud – see on olnud juhuslik ja sõltunud ainult sellest, kui kellelgi on tööjõudu juurde tarvis olnud,» rääkis Männik.

«Kust need inimesed tulevad? Nad ei tule meist rikkamatest riikidest. Nad tulevad Ukrainast, Valgevenest ja identifitseerivad end mitte-Eesti ühiskonnana. Või Aasiast, kes loovad oma kogukonna,» rääkis Männik. «Riias on juba olukord, et lätlased ei juhi seda linna,» tõi ta ohtliku näite.

Männik tõi eeskujuks Inglismaa, kus kevadises valimisvõitluses polnud ühtegi erakonda, kes poleks öelnud, et immigratsioonile tuleb piir panna. «Mida nad räägivad – kriminaalsus on tõusnud, on suured linnaosad, kus sa ei näe ühtegi inglast ja nii edasi.»

«Me ei ole rassistid, et suhtume kriitiliselt teistesse rahvustesse. Küsimus on selles, et kui lähme sisserände teed, siis minu meelest üks prognoos on, et ühel momendil ei juhi seda riiki enam eesti keelt rääkivad inimesed,» ütles Männik.

Kutsume siia harituid

Tallinna Tehnikaülikooli professor, raporti üks koostajatest Rainer Kattel oli vastupidisel seisukohal.

«Sisserände puhul on tüüpiline, et debatt langeb kohe ksenofoobsesse alatooni – meile tuleb sadakond pakistanlast,» imestas ta. «Aga miks me ei mõtle sellele hoopis teises kontekstis. Kui me avame oma ülikoolid rohkem stipendiumide abil või mõnel muul moel, siis tulevad siia elama noored, kõrgelt haritud, õpivad eesti keele ära. Siis nad räägivad eesti keelt, kui peaksid hakkama riiki juhtima 20 aasta pärast,» arutles Kattel, pidades valeks seisukohta, et siin elavad vaid verepuhtad eestlased.

«Meil on valdkondi, mis on juba välja surnud, sest meil ei ole spetsialiste – teadmistepõhiseid majandusharudes, tehnoloogias… Me ei saagi ilma teisteta enam hakkama. Ma ei näe mingit probleemi, kui siia tuleks elama haritud andekaid valgevenelasi, kes tahavad õppida ja elada Eestis.»

«Eesti inimvara raport» tõi samuti välja, et rahvaarv oleneb Euroopas üha enam rändest. Tartu Ülikooli regionaalpoliitika õppejõud Garri Raagmaa tõi välja, et kui Eestis jätkuvad rahvastikuprotsessid praeguse hooga, väheneb aastaks 2050 meie elanikkond umbes 100 000 inimese võrra.

Allikas

Loe lisaks

Be the first to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published.