Jüri Pihl taotleb suuremat kodanike jälitamise õigust

Agnes Ojala
Eesti Päevaleht
22.04.2009

Minister Pihl tahaks julgeolekuasutustele anda õiguse jälitada ka julgeolekukaalutlustel.
Minister saatis riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimehele Jaanus Rahumäele kirja pealkirjaga „Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise ettepanek”, milles palub kaaluda põhiseaduse muutmise vajadust ja pakub kohe ka omapoolse parandusettepaneku.

Nimelt võiks Pihli hinnangul põhiseadust muuta nii, et julgeolekuasutustel oleks õigus jälgida inimeste kirjavahetust ja telefonikõnesid ka siis, kui ohus on riigi julgeolek või põhiseadusliku korra kaitse.

Põhiseaduse paragrahvi 43 kohaselt on igaühel õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks.

„Riigi julgeolekut kui põhiseaduslikku väärtust põhiseaduse paragrahv 43 põhiõiguse piiramise õigustusena ei maini,” kirjutas Pihl, viidates Euroopa Kohtu kohtuniku Uno Lõhmuse ajakirjas Juridica ilmunud artiklile, kus autor eelistaks kuriteo tõkestamise eesmärgi liiga avarale tõlgendusele põhiseaduse muutmist.

„Tõlgendamisprobleeme tekitav olukord võib oluliselt kahjustada julgeolekuasutuste tegevust,” arvab siseminister, kelle hinnangul võib asutuste töös tekkida olukordi, kus julgeoleku tagamiseks inimeste õiguste piiramine võib minna vastuollu põhiseadusega.

Siseministeeriumi pressiesindaja Kristina Leeri sõnul ei ole julgeolekuasutuste töös ette tulnud olukordi, kus kehtiv õigus ei võimalda täita neile pandud ülesandeid.

Leer rõhutas, et „ettepanek ei ole ajendatud riigi võimaluste laiendamise soovist, vaid tehtud selleks, et analüüsida kehtiva õiguse selgust ja tagada isikute põhiõiguste piisav kaitse ning riigi tegevuse läbipaistvus”.

Riigikogu liikmed jäid siseministri ettepaneku suhtes skeptiliseks ja jätsid seaduse muutmise võimaluse siiski lahtiseks.

„Igat ettepanekut tuleb kaaluda. Antud juhul on erikomisjon pöördunud arvamuse saamiseks riigikohtu põhiseadusliku järelevalve kolleegiumi, õiguskantsleri ja põhiseaduskomisjoni poole,” ütles Jaanus Rahumägi.

Samal ajal märkis ta, et ka praegu kuriteost rääkides hõlmab mõiste riigi julgeolekuga seotud juhtumeid. „Näiteks Herman Simmi juhtumis mõisteti riigireetur süüdi ja tema suhtes viidi protseduurid läbi ikka riigi julgeolekust lähtudes,” märkis ta. „Toimivat seadust muutes ei tohiks sellega süsteemi destabiliseerida.”

Ka põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde ei pea ettepanekut mõistlikuks. „Ma ei saa aru, miks on vaja seadust praegu muuta, aga see oleks samm riigi struktuuride tugevdamiseks. Alati leidub riigis jõude, kes tahavad, et „suur vend” saaks meid enam jälgida,” arvas ta.

Pisut positiivsemalt suhtus teemasse julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni aseesimees Marek Strandberg. „Praegune maailm erineb sellest, mis oli siis, kui põhiseadus välja töötati. Ka selle muudatuse järgi peab jälgimise aluseks olema kohtu ehk sõltumatu võimu luba,” selgitas ta.

Allikas

Loe lisaks

Be the first to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published.