Euroliit sai «hoiatusameti»

Ralph Atkins, FT
E24
5. jaanuar 2011

Alates sellest kuust võetakse Euroopa majanduspoliitika suurema luubi alla, kuna Euroopa Keskpanga presidendi Jean-Claude Trichet’ juhtimisel alustab tööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB).

Nimetatud nõukogu loodi edasiste kriiside ärahoidmiseks ning tal on volitused edastada hoiatusi ja jagada soovitusi, täheldades ohte majandustele või finantssüsteemidele.

Võttes arvesse viimase kolme aasta raputusi finantsturgudel, ei pruugi ESRB piiratud volitused samas kõlada veenvalt.

ESRB hakkab küll tegutsema Euroopa Keskpangast lahus ning puudutab tervet Euroopa Liitu – mitte üksnes euroala – kuid kujutab endast siiski sammu keskpanga ambitsioonide täitumise suunas: tagada täiuslikum seiremehhanism majandustraumade vältimiseks tulevikus.

Euroopa Keskpank on pettunud poliitikute hambutuses euroala majandusjuhtimise tugevdamisel ning soovib tõhustada liikmesriikide majandusseiret.

ESRB liige, Euroopa Keskpanga asepresident Vítor Constâncio ütles Financial Timesile: «Kui mõnes liikmesriigis majandus tõsiselt tasakaalust välja läheb, saab nõukogu otsekohe öelda, et midagi tuleb ette võtta.»

Constâncio sõnutsi oleks Süsteemsete Riskide Nõukogu saanud Kreeka probleemide puhul varasemas staadiumis häirekella lüüa – niipea, kui oleks märganud, et konkurentsivõime langus on tekitamas tohutut jooksevkonto puudujääki.

«Me oleksime samuti võinud hoiatada kinnisvaramullide eest Hispaanias ja Iirimaal – ning välisvaluutas laenuandmiste eest Ida-Euroopa maades,» ütles ta. «Need on näited sellest, mida  ESRB oleks kriisi vältimiseks teha saanud. Kui selline paljuliikmeline asutus nagu Süsteemsete Riskide Nõukogu sellisel viisil konkreetseid soovitusi annaks, siis läheks kindlasti midagi liikuma.»

ESRBs saab olema 37 hääleõiguslikku liiget, nende hulgas kõigi 27 ELi liikmesriigi keskpankade presidendid, samuti Trichet ja Constâncio ning kolme üleeuroopalise regulaatori esindajad, mis tegelevad pangandus-, kindlustus- ja väärtpaberituruga.

Aseesimeheks saab Briti keskpanga Bank of Englandi president Mervyn King.

Kingi ametissemääramine aitab leevendada Suurbritannia hirmusid, et ELi meetmed võivad kahjustada Londoni Cityt kui finantskeskust. 22-liikmelise sekretariaadi ja suure osa analüütilistest uuringutest tagab Frankfurdis asuv Euroopa Keskpank.

Seni pole selge, kui efektiivne see uus nõukogu olema saab.

«Võib-olla hakkavad nad lõpuks kõige eest hoiatama. Võib-olla panevad nad mõne asjada täiesti mööda,» ütles Brüsselis baseeruva Euroopa Poliitikauuringute Keskuse tegevjuht Karel Lanoo.

Lanoo usub, et nõukogu roll kujuneb välja järkjärgult. Selliste asutuste loomisel erilisi pretsedente pole, kuigi ka USA regulaatorid on hakanud senisest enam rõhutama «makronormatiivide» tähtsust – keskendudes kogu majandussüsteemi, mitte vaid üksikuid panku ähvardavatele ohtudele.

Euroopa Keskpanka varitseb siin aga see oht, et olles uue ametiga siiski lähedaselt seotud, võivad nad kaotada oma usaldusväärsuse, kui ESRB liiga sageli hädakisa tõstab – või näiteks järgmise kriisi «maha magab».

«Kindlasti väljenduvad nad alati ülimalt mõõdukalt ja kaalutletult, kuna kaalul on EKP ja euro reputatsioon,» ütles Lanoo.

Copyright The Financial Times Limited 2010.

Allikas

Loe lisaks

Be the first to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published.