Atonen ennustab kriisi süvenemist

Sirje Niitra
E24
22. märts 2010

Majandusministri ametit pidanud Meelis Atonen usub, et enne kui Eesti majanduses midagi paremaks muutub, tuleb meil veel tugev raputus üle elada.

Viimasel ajal muust ei räägita, kui et kriis hakkab kohe läbi saama. Teie vist seda meelt ei ole?

Mulle tundub, et probleemid hoopis süvenevad, ja mitte niivõrd Eestist tulenevatel põhjustel. Ei ole seda mootorit, mis teatud piirkondi käima tõmbaks. Paljudel pole tööd ega ka mingit lootust tööd leida. Soovitada selles olukorras majanduse elavdamiseks palju kaupa osta ja kogu raha ära raisata pole kuigi vastutustundlik.

Pole võimalik, et Eesti on õitsev oaas, kui ümberringi kõik kiratseb. Soomlased lootsid, et neil on kõik hästi, kuni said eelmise aasta lõpus valusa õppetunni. Neil on ainult see eelis, et nad on rikkamad ja suudavad kauem vastu panna. Eesti inimestel pole olnud võimalusi erilisi varusid koguda. Tegu on tõsise kriisiga, mitte mingi väikese langusega. Enne kui paremaks minema hakkab, tuleb veel väga tugev raputus.

See, mida siiani kogenud oleme, on alles ebameeldivate uudiste algus. Mitte et tuleks kriisi teine laine, nagu mõned on arvanud, vaid esimese laine lõppu pole veel näha ja kriis süveneb veelgi. Kõik on kõigile palju võlgu. Laenud on võetud lühiajalised, aga kohustused on tegelikult väga pikad. Mingi aeg suudeti veel laene refinantseerida, aga nüüd läheb laenuraha järjest kallimaks. Mingil hetkel ei suuda ettevõte enam vastu pidada. Järgmiseks neljaks-viieks aastaks ma mingit tõusu ei ennusta, pigem tuleb pikk vindumine. Kui hulluks olukord minna võib, ei taha ma mõeldagi.

Olete üks Reformierakonna loojaid. Kas leiate, et teie erakond on kriisi ajal valitsusparteina piisavalt tõhusalt tegutsenud?

Jah, Eesti on vaieldamatult olnud kriisis üks paremaid reageerijaid ja see on meid halvemast päästnud. Ma ei kujuta ette, kui Eestil oleks praegu sada miljardit riigivõlga olnud. Siis poleks me üldse suutnud oma kohustusi kodanike ees täita.

Aga kui Jürgen Ligi, kes vaieldamatult on hea rahandusminister, teatab, et kriis on läbi, siis ma arvan, et ta eksib. Selle aasta kontekstis ei saa kindlasti mingist kriisi lõpust rääkida. See oleks eksitav.

Kui ettevõtlusest rääkida, siis näiteks Soomes ja Rootsis segab riik ettevõtjat palju vähem kui Eestis. Lätiga võrreldes elame aga väga mõnusas kohas.

Mida praegustele riigijuhtidele soovitate?

Säilitada külma närvi ja mitte kulutada rohkem, kui raha sisse tuleb. See lootus, et tõstame makse ja saame raha juurde, ei vii igal juhul kuhugi. Õnneks pole meil suures plaanis seda teed ka mindud. Ja ehkki eurole üleminek pole minu äri seisukohast Tavidis kasulik, on see kindlasti õige otsus. Kõik eurost tulenevad löögid oleksid meid tabanud igal juhul, sest ka kroon on euroga seotud. Küll aga oleks võinud õigel ajal kaaluda oma sõltumatu krooni kasutusele võtmist, nagu see on Rootsis ja Taanis. Selline kroon oleks olnud ujuva kursiga ja hästi kohanduv ning selle oleks võinud vabalt ka kullaga tagada.

Krooni kullaga tagamine oleks olnud vesi teie veskile, sest tegelete Tavidis just kulla ostu-müügiga.

Usun, et investeerimiskulla teemat on praegu Eestis rohkem teadvustatud kui kolme aasta eest. Kui Alar Tamming 19 aasta eest valuutavahetusega alustas, siis Eesti krooni veel ei olnud. Tavidi suurim trump on, et see ei tegutsenud võõrkapitali toel – laene ei võetud.

Me ei tegutse ainult Eestis, ka Lätis, Soomes, Rootsis ja Bulgaarias on toimunud edasiminek. Eriti head olid 2008. ja 2009. aasta. Kullamüügile andis loomulikult hoogu majanduskriis. Nüüd, kui paljude arvates kriis peagi läbi saab, ostetakse kulda investeerimiseks taas vähem.

Kus kuld praegu kõige paremini müügiks läheb?

Kullamüük läheb praegu kõige paremini Rootsis, valuutavahetuse maht on suurim Eestis. Soomes ja Rootsis on tugevad tegijad turul ja nendega on konkureerida raske. Sealsed inimesed ei mõista, miks nad peaksid äkki Tavexisse minema, mis on meie kaubamärk välismaal. Kasumlikud oleme siiski igal pool. Kulda oleme Eestis ja Lätis müünud vähem kui Soomes ja Rootsis.

Miks peaks inimesed Eestis ostma kulda praegu, kui raha nagunii vähe on?

Põhjus, miks me kulda pakume, peitub kartuses, et praegune rahasüsteem võib lähiajal veel suuri vapustusi läbi elada. Dollar on juba nõrgaks jäänud, sest Ameerikal on väga suur võlakoormus ja raha tuleb juurde teha. Piltlikult öeldes tähendab see, et kui lisate poest ostetud mahlale üks kord vett, saate paraja morsi, aga kui osa ära joote ja veel vett lisate, jääb see juba lahjaks.

Euroopa rahasüsteem on seni üsna kindel tundunud. Nüüd on Kreeka tõttu hakatud siingi kriisi nägema. Kui aga juba Kreekas on suured probleemid, võivad need tulla ka Hispaanias, Itaalias ja mujalgi. Heitlikel aegadel on kuld alati hea investeering olnud. Ma ei oska öelda, kas kuld on praegu odav või kallis, aga ma ise ostan kulda, sest see kallineb raha suhtes paratamatult.

Mitte et kuld kallineks, aga paberraha odavneb. Vanematel Eesti inimestel on ju kogemus, kuidas raha väärtusetuks muutub. Samas ei soovita ma kellelegi kogu raha kulda panna, tark inimene hajutab riske. Kuld on kallinenud vähehaaval. Ühel hetkel võib osutuda kasulikuks ka ostetud kuld maha müüa, aga selleni on veel pikk tee käia.

Kui palju teie ajast neelab Eesti Posti nõukogu esimehe amet ja kui palju AS Tavid?

Eesti Postile kulub praegu ehk neljandik ajast, põhikohaga olen ikka Tavidis tööl. Seoses muutustega Eesti Postis on olnud vaja palju avalikkusele selgitada ja ka sealne juhatus vajab tuge. Meil on väga üksmeelne ja tore nõukogu, kus pole aktiivseid poliitikuid, ja see tagab kodurahu. Otsused lähtuvad majandusloogikast, mitte parteipoliitikast.

Allikas

Loe lisaks

Be the first to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published.