Allikakaitseseadus tekitab ajalehtedele endiselt peavalu

Martin Šmutov
Postimees
8. november 2010

Kuigi tänasel riigikogu õiguskomisjoni istungil ei võetud vastu ühtegi muudatusettepanekut ja seadus läheb uuesti riigikogu ette 17. novembril, tunneb Eesti Ajalehtede Liit endiselt muret, et pahatahtlikud riigijuhid võivad seadust kurjasti ära kasutada.

Õiguskomisjoni liikme ja reformierakondlase Robert Antropovi sõnul arutati tänasel komisjoni istungil kaht parandusettepanekut, millest kumbagi ei toetatud, kuid Eesti Ajalehtede Liidul on reedeni aega oma ettepaneku paremaks sõnastamiseks, mispeale võib komisjon nende ettepanekuga nõustuda.

Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor Mart Raudsaare sõnul on EALL seadusloojatega allikakaitse poolega saavutanud kompromissi, kuid trahvide osas tunneb EALL end väga ebakindlalt.

«Oleksime väga õnnelikud, kui see eelnõu üldse tagasi võetaks, kuid arusaadav, et seda erinevatel põhjustel ei tehta. Sellel juhul oleme kompromissiga päri,» hindas Raudsaar. «Kui vaatame ennetavate trahvide poolt, siis tunneme ennast väga ebakindlalt ja kui jääb nii, nagu praegu on, siis ei saa heaks kiita.»

Kaks muudatusettepanekut

Eesti Ajalehtede Liit soovis täiendada eelnõus sätestatud võlaõigusseaduse paragrahvi 134, mis praegu kõlab nii: «Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.»

EALL soovis lõigu lõppu lisada sõnad «ja rikkumisega saadud tulu.»

«Meie põhjendus oli, et see annab garantii, et eelnõud ei kasutata ajalehtede pankrotti ajamiseks poliitilistel põhjustel,» selgitas EALLi tegevdirektor Mart Raudsaar. «Ei saa välistada ajakirjanduslikke rikkumisi, kuid tahaksime garantiid, et ajakirjandusvabadust ei kärbitaks.»

Raudsaar ütles Postimees.ee’le, et justiitsministeeriumi esindajate hinnangul polnud ettepanek põhjendatud, sest olemasolev redaktsioon on piisav ja rikkumisega ei pea alati tulu saama.

Antropovi selgituste kohaselt ei pea kellegi au teotaja või isikuandmete lekitaja alati tulu saama, näiteks võib blogipidaja või raeplatsil loosungiga vehkija kedagi teotada vaid mõnitamise pärast.

«Lisaks oli seal sõna «ja», millel on kumulatiivne seos, et kui pole üht, siis pole ka teist,» selgitas ta.

Antropov rõhutas, et tegemist pole meedia vastu suunatud eelnõuga ja EALlil on aega reedeni, et oma uus versioon esitada, näiteks on variant, et sõna «ja» asendatakse sõnaga «või» või leitakse mõni muu lahendus.

«Ehk tuleb idee, kus leiame kompromissi, me oleme avatud,» toonitas Antropov.

Unustatud ettepanek

Algselt esitasid eelnõule muudatusettepaneku ka reformierakondlane Igor Gräzin ja keskerakondlane Aivar Riisalu, mille kohaselt peaks kohtuniku otsusega allikakaitset murda saama peale esimese astme kuritegude ka lekitamiskuritegude puhul, kuid nad otsustasid ettepaneku tagasi võtta ja ei tulnud komisjoni istungile kohale.

Antropovi sõnul ei pidanud Gräzin ja Riisalu mõttekaks lõpusirgel enam sellist käiku teha. Ka kinnitas ta, et selle ettepanekuga on nüüdseks kõik.

«Pole isegi juttu olnud, et keegi peaks selle ettepaneku uuesti mõne teise seaduse raames üles tõstma või mõnda teise seadusesse panema,» lisas Antropov.

Antropovi sõnul otsustati ka, et eelnõu saadetakse teisele lugemisele 17. novembril ja kolmandale 24. novembril, mil see tõenäoliselt ka vastu võetakse. Õiguskomisjon koguneb uuesti esmaspäeval, et arutada EALLi veel üht võimalikku parandusettepanekut.

Allikas

Loe lisaks

Be the first to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published.