Liz Heflin | Remix
Rootsi ei saa enam varjata massilise sisserändepoliitika tagajärgi, mis tulenevad peamiselt Aafrikast ja Lähis-Idast pärit migrantide vastuvõtmisest. Praegune valitsus on astunud ettevaatlikke samme olukorra parandamiseks koostöös Rootsi Demokraatidega – erakonnaga, mis on vastu kahjulikuks peetavale migratsioonipoliitikale, kirjutab Do Rzeczy.
Viimase 20 aasta jooksul on välismaal sündinute inimeste arv riigis kasvanud ühest miljonist kahe miljonini, samal ajal kui riigi elanikkond on tõusnud üle 10 miljoni. 2015. aastal võttis Rootsi vastu rekordarvu varjupaigataotlusi – 162 000 –, peamiselt Afganistanist ja Süüriast. Aja jooksul on valitsus taastanud piirikontrolli ning arutab, kuidas sisserännet paremini reguleerida.
Migratsioonivoogu piirati Moderaatide partei koalitsiooni ajal, mida juhtis Ulf Kristersson. Aastatel 2022–2024 oli migratsiooniministriks Malmer Stenergard, kes alates 2024. aastast juhib Rootsi välisministeeriumi.
Intervjuus ajalehele „Dagens Nyheter” tunnistas Stenergard, et massilise sisserände ja nõrga integratsiooni tulemusel on Rootsis kasvanud sõltuvus sotsiaaltoetustest, suurenenud radikaliseerumine ja organiseeritud kuritegevus.
Välisminister rõhutas, et “on oluline vahe, millistest riikidest sisserändajad tulevad.” Kui 1970. aastatel saabusid Rootsi suured tööjõugrupid Soomest, olid tulemused positiivsed – soomlased leidsid kiiresti töö ja ei ohustanud julgeolekut. „Nad on meile sarnased ja integreeruvad kiiresti ühiskonda, sarnaselt ukrainlastele,” märkis ta. „Teistsugune on aga olukord, kui sisserändajad tulevad teistest piirkondadest.”
Stenergard rääkis otsekoheselt ja poliitkorrektsust vältides migrantide gruppidest, kes põhjustavad probleeme. Ta tunnistas, et Lähis-Idast ja Aafrikast pärit sisserändajatel on sageli madalam haridustase ja teistsugune kultuuritaust.
„Paljudes neist riikidest on erinev ühiskondlik ülesehitus ja konfliktide lahendamise viisid,” lisas ta, rõhutades, et „migratsiooni tuleb reguleerida.”
Rootsis otsitakse praegu lahendusi, mis ulatuvad kaugemale rangest piirikontrollist. Valitsus on järgmise aasta eelarves teinud ettepaneku pakkuda kuni 350 000 Rootsi krooni (30 000 eurot) ümberasumistoetust iga migrandi kohta, kes on valmis vabatahtlikult oma kodumaale naasma.
Loodetakse, et see meede julgustab rohkem välismaalasi Rootsist lahkuma, eriti neid, kes ei ole suutnud kohaneda riigi ühiskonnaga ja põhjustavad sotsiaalseid probleeme. Küsitluste järgi on aga vähesed migrandid valmis seda võimalust kasutama.
Rootsi ametivõimud ei välista, et kui vabatahtlikud tagasipöördumise programmid osutuvad ebaefektiivseks, kaalutakse sunniviisilisi väljasaatmisi.
Hetkel saavad sisserändajad, kes nõustuvad oma päritoluriiki naasma, toetust kuni 10 000 krooni (umbes 800 eurot) täiskasvanu kohta, mis katab peamiselt reisikulud. Toetust saavad taotleda need, kellel on Rootsis elamisluba, kuid kes ei ole Rootsi kodanikud. Taotlejad peavad tõendama, et neil on võimalus reisida ja et nende tagasipöördumine on sihtriigi poolt heaks kiidetud.
