Arvo Uustalu
Õhtuleht
27. juuli 2011
“Kui meil tavaline aadress on võimalik tuvastada ilma igasuguse menetlustoiminguta, siis tänapäeva e-maailmas peaks ka arvuti IP-aadress olema tuvastatav ilma menetlustoiminguta, sest see säästab oluliselt aega, kui toime pannakse kuritegu, ja kergendab selle ennetamist,” kinnitab siseministeerium.
Ministeerium põhjendab: uurimisorganite jaoks on vaja lihtsustada arvutite IP-aadresside väljaselgitamist, sest Anders Breiviki tegu järgivate mõrvarite ennetamiseks on sageli kiiresti vaja kätte saada, kus info on netti riputatud.
IP-aadressiga plaani täitma?
Arvutiguru Peeter Marvet vaidleb vastu. Andmeid saab vajaduse korral praegugi kätte. “Leiti ju üles Tartus koolitulistamisega ähvardanud noormees. Kui on põhjust inimest kahtlustada, siis ju toimub ka menetlus ja saab IP-aadressi. Selle toimingu lihtsustamisel näen suurimat ohtu lihtlabases laiskuses. Mingil hetkel võib tekkida vajadus plaani täita, ja kui menetluseta ja väga lihtsas korras inimeste andmetele ligi pääseb, küll siis sobilikud sihtmärgid leiab. E-politsei näide on, et eelmisel päeval sünnipäeva pidanud inimese auto peeti hommikul kinni,” ütleb Marvet. “Delfi kommentaarides heitis üks poiss oma arust nalja ühe rahvuse ahju viskamisest. Tema kodust leiti hiljem vanaisa kingitud vintpüssi padrun ja oligi kuri karjas. IP-aadressi kättesaamiseks peaks olema realistlik põhjus,” nendib ta ja lisab, et liigne luuramine võib inimestes tekitada tahtmist oma ühendusi varjata, ja see hoopis raskendab julgeolekuorganite tööd.
Staarhäkker on lihtsustamise poolt
Turvaspetsialist ja staarhäkker Tõnu Samuel ütleb, et üldjuhul on IP-aadressi võimalik teada saada ka siis, kui otsi tahab vette tõmmata kogenud itimees. “Sõltub kumb pool on parasjagu kavalam. Inimesed teevad ju ka vigu. Samas, vähegi taiplikum kurikael enne pommiähvarduse tegemist oma erakirja ikka samalt aadressilt ei saada.
Kui tahame normaalset ühiskonda, siis peavad seadus kuulekatel inimestel olema ka tõhusamad võimalused end kaitsta, ja ses suhtes olen lihtsustamise poolt. Kuritegu tehakse läbi mitme arvuti, mis asuvad eri maailmajagudes. Seepärast võtab paberimajandus eriti palju aega. Kui Eestis saadakse mingil hetkel IP-aadress teada, siis Brasiilias võib sel ajal olla näiteks öö ja pole mõtet sinna päringut teha. Järgmise arvuti asukohaga täpselt sama moodi. Vahe on ajas,” räägib ta.
Kuid Samueli sõnul on oluline, et lihtsamat aadressileidmist kurjasti ei kasutataks. “Ei saa ju välistada, et saadav info lekib, aga uuritav inimene süüdi ei olegi. Paljad naisi vaadata pole keelatud, kuid uurimise käigus võib sinu isiklik elu avalikkuse ette sattuda. See on aga juba inimese privaatsuse rikkumine,” nendib ta.
Terrorihirmus maadel nagu USA on politseil IP-aadressidega seoses juba praegu üsna vabad käed, teab Samuel, ent ometi pole USA seepärast veel politseiriik.
“Kuid inimesel peab olema ka õigus teada, et tema tegemisi uuriti,” lisab ta siiski.
Netifoorumites tõdetakse, et “igaks juhuks” inimeste järel nuhkimine on paranoiline. Ja see ei aita mitte kurjategijaid tabada, vaid suvalisi tavalisi kodanikke liistule tõmmata.
“Lihtsustatud ligipääs igasugustele isikuandmetele, sealhulgas ka arvuti asukoha IP-aadress, rikub otseselt inimeste õigust nende privaatsusele. Kas järgmise sammuna tuleks siis juba kõikide väljaselgitatud kahtlusaluste sundkiibistamine?” küsitakse Delfis.
Siseministeeriumi asekantsleri Erkki Koorti sõnul tehti justiitsministeeriumile eelnõu algatamiseks ettepanek juba eelmisel aastal.
Ministeerium vannub, et ei kuritarvita oma võimu
“Igal politseinikul on ülemus, kes tema päringud kinnitab, ning organisatsioonil on vastutus, et võimu ei kuritarvitata. Kirjavahetusest jääb maha jälg ja täpselt samuti hakkab olema ka uue seaduse puhul. Samuti fikseerib teenuse pakkuja IP-aadressi väljastamise,” rahustab Koort neid, kes liigset nuhkimist kardavad.
Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaan Jaan Ginter tunnistab siiski, et tema esimene reaktsioon oli negatiivne.
“Igal juhul peab olema garanteeritud, et tehtud toimingutest kirje järele jääb ja et andmete kasutamist ka omakorda kontrollitakse. Mis puutub kriminaalmenetluses välja tulevatesse delikaatsetesse andmetesse, siis see on menetluse paratamatu osa. Kuid see, mida inimesed omavahel räägivad, peab ka nende vahele jääma,” leiab Ginter.
