Hendrik Vosman
Postimees
25. aprill 2011
Ühendriigid lasid vabadusse kümneid ohtlikke Guantánamo vangilaagri kinnipeetavaid ja hoidsid aastaid vahi all enam kui 150 süütut meest, ilmneb USA sõjaväe äsja avaldatud saladokumentidest.
Dokumendid lekitati mullu Wikileaksile, mis jagas neid mitme USA ja Euroopa ajakirjandusväljaandega, teiste seas New York Timesi, Daily Telegraphi, El Paisi, Le Monde’i, Der Spiegeli ja La Repubblicaga, vahendas AFP.
Väljaannete sõnul selgub dokumentidest, et enamik Kuuba kaguosas paiknevas USA mereväebaasis siiani vahi all peetavast 172 vangist kujutavad Ühendriikidele ja tema liitlastele kõrget ohtu, kui nad vabastataks.
New York Times kirjutas, et umbes kolmandik 600 mehest, kes praeguseks on juba kolmandatesse riikidesse saadetud, oli samuti kuulutatud kõrget ohtu kujutavateks, enne kui nad vabastati või teistele riikidele üle anti.
Daily Telegraphi sõnul pidas USA sõjavägi Guantánamos alates 2002. aastast vahi all hoitud 779 kahtlusalusest vaid 220 meest ohtlikeks äärmuslasteks. Enamus ehk 380 inimest olid Talibani vähetähtsad võitlejad.
Veel 150 meest olid aga süütud afgaanid või pakistanlased, näiteks autojuhid, farmerid ja kokad, kes peeti kinni sõjakoldes aset leidnud meeleheitliku luureinfo kogumise raames. Neid hoiti aastaid vahi all suuresti üksnes sellepärast, et nende isikut ei olnud võimalik kindlaks teha või nad sattusid lihtsalt valel ajal valesse kohta.
President Barack Obama administratsioon mõistis saladokumentide avaldamise hukka, öeldes, et nendest ei selgu kogu pilt ja et infoleke kahjustab USA võimude ponnistusi kaitsta oma kodanikke.
