Gripivaktsiin suurendab seagrippi nakatumise ohtu?

Agnes Kuus
Õhtuleht
12. oktoober 2009

Kanada teadlaste tehtud uuring näitab, et hooajalise gripi vastu vaktsineeritutel on kaks korda suurem tõenäosus haigestuda seagrippi. Epidemioloog Kuulo Kutsar rahustab, et põhjapanevaid hinnanguid anda on vara.

Kanadas korraldatud ulatuslik uuring näitas, et A/H1N1 viirusnakkusse ehk rahvakeeli sea-grippi haigestumise ja hooajalise gripi vastu vaktsineerimise vahel on seos. Tavagripi vastu vaktsineerinul on kaks korda suurem tõenäosus seagrippi haigestuda, teatab Kanada uudisteportaal The Globe and Mail. Maailma tervishoiuorganisatsiooni (WHO) vaktsineerimis-uuringute direktor Marie-Paule Kieny kinnitas, et Kanada uuringu tulemused on rahvusvaheline anomaalia ja tegu võib olla kallutatud uuringuga. Tartu Ülikooli kliinikumi nakkusosakonna juhataja Matti Maimets jagab Kieny seisukohta.

Teaduslikku kinnitust ei ole

Tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar möönab, et uuringutulemused on Kanada tervisekaitseteenistuse ärevaks teinud. “Liiga vara on tõsiseid järeldusi teha, sest andmeid ei ole arstiteaduslik ajakirjandus veel avaldanud ja teadushinnang neile on veel andmata,” ütleb Kutsar. Vastukaaluks sellele uuringule avaldasid Ameerika uurijad tänavu kevadel andmeid, mis kinnitasid: osal gripivaktsiiniga vaktsineeritutel tekkisid kaitsekehad ka uue viiruse vastu.

Siiani piirduvad gripivaktsiini kahjulikkust näitava uuringu tulemused Kanadaga. Kanada Manitoba ülikooli nakkushaiguste osakonna juhataja Ethan Rubinsteini kinnitusel on tegu usaldusväärsete teadlaste uuringuga, mille valim on väga suur, 12–13 miljonit inimest kolmest provintsist.

Rahvusvaheline komisjon kontrollib praegu uuringu andmeid. Töö teinud teadlastel on keelatud oma avastust kuni ekspertide komisjoni otsuse avaldamiseni kommenteerida.

68 uude grippi haigestunut

Kutsar ei välista ka võimalust, et uuringusse on sattunud viga, sest gripivaktsiini mõju kestab 8–10 kuud, pärast seda inimestel uute viiruste vastu immuunsust ei ole. “Esmajärjekorras peavad inimesed end kaitsma hooajalise gripi, ja kui meil see võimaluse avaneb, siis ka pandeemilise gripiviiruse vastu,” soovitab Kutsar. “Vaktsiinid on ohutud ja efektiivsed.”

Praeguse seisuga on Eestis 68 uude grippi haigestunut. Kõik Eestis seagrippi haigestunud on paranenud. Tervisekaitseinspektsiooni andmetel ei olnud ükski neist end gripi vastu vaktsineerinud. Eelmisel aastal ja selle aasta kuuel esimesel kuul lasi end gripi vastu vaktsineerida ligi 24 000 inimest. Ülemöödunud aastal tehti gripivaktsiini samuti peaaegu 24 000 inimesele.

WHO soovitusel tuleks sea-gripi vastu vaktsineerida vähemalt 20 protsenti riigi elanikest – Eesti puhul tähendaks see ligi 260 000 inimest.

Sotsiaalministeerium täpsustab praegu nii vaktsineeritavate riski- ja sihtrühmade arvu kui ka rehkendab vaktsineerimiseks kuluvat raha. Esmajärjekorras peetakse vajalikuks vaktsineerida last ootavad emad, eelkooliealised lapsed, kuni pooleaastaste laste hooldajad, kroonilisi haigusi põdevad inimesed, tervishoiutöötajad ja HIV-positiivsed.

Taotluse seagripi vaktsiinihankeks esitab Eesti kõige varem tuleval kevadel. Euroopa Komisjonilt vaktsiini müügiloa saanud ravimitööstusgigant GlaxoSmithKline teatas, et esimesi vaktsiinisaadetisi Euroopa riikidele on oodata juba sel kuul.

Allikas

Be the first to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published.