SUUR RAHVAHÄÄLETUS 2025
Meie maa, meie otsus!
„Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas“ – nii märgitakse meie põhiseaduse kõige esimeses paragrahvis. Ometi pole Eestis juba üle 20 aasta korraldatud ühtegi rahvahääletust, kus kodanikel oleks võimalus otse oma tahet jõustada. Kui valitsus ei usalda oma rahvast, kas selle kohta saab siis öelda demokraatia või nimetatakse seda kuidagi teisiti?
Meie eesmärk on taastada rahva hääle tegelik tähendus ning anda inimestele võimalus vastata olulistele küsimustele, mis MEID KÕIKI mõjutavad. Meie näitlik rahvahääletus ei ole ametlik, kuid see on sõnum poliitikutele – rahvas soovib olla otsuste tegemisel reaalselt kaasatud.
Näiteks Šveitsis toimivad rahvahääletused igal aastal mitmeid kordi, andes inimestele reaalse võimaluse suunata oma riigi poliitikat. Neil on õigus hääletada riigi maksumuudatuste, energiapoliitika, liikmelisuse ja paljude muude eluliste küsimuste üle. See on otsedemokraatia tähendus – rahva otsus on kõrgeim võim. Eesti rahvale sellist võimalust antud ei ole. Täpsemalt – see on meilt röövitud!
Viimastel aastatel on parlamendi rolli vähendatud, sisulised arutelud on asendunud kümnete seaduste läbisurumisega usaldushääletuste kaudu ning opositsiooni on sisuliselt vaigistatud. Riigikogu on muutunud kummitempliks ning võimul olev valitsus surub oma otsused ilma rahvaga arvestamata läbi. See ei ole demokraatia!
Rahvahääletus toimub veebipõhiselt 17.–24. veebruarini, andes igaühele võimaluse oma häält anda. See ei ole ametlik referendumi platvorm, kuid see on võimalus näidata, mida rahvas tegelikult arvab. Mida rohkem inimesi osaleb, seda selgem on sõnum valitsejatele – rahvas soovib oma häält tagasi!
Tänasega lõppenud näitlikust rahvahääletusest selgus, mida Eesti elanikud arvavad mitmetest olulistest teemadest, sealhulgas rahvahääletuste algatamise õigusest, Euroopa Liidust ja NATO-st, samuti erinevatest maksudest ning majanduslikest suundadest. Tulemused näitavad rahva selget tahet – kuid kas poliitikud seda ka kuulda võtavad?
Rahval peaks olema õigus algatada siduvaid rahvahääletusi
Ülekaalukas enamus vastanutest (99,03%) toetab ideed, et Eesti kodanikel peaks olema õigus algatada siduvaid rahvahääletusi. See näitab rahva usaldamatust praeguse esindusdemokraatia vastu ning soovi omada otsesemat mõjuvõimu riigi tuleviku üle. Samas on selge, et võimulolijatele see idee ei meeldi, sest see tähendaks kontrolli kaotamist rahva üle.
Elektroonilised ja mobiilsed valimised? Kindel ei!
Kui valitsus on aastaid ülistanud e-valimisi kui Eesti innovatsiooni lipulaeva, siis rahvas pole sellest sugugi vaimustuses. 90,18% vastanutest ei toeta elektroonilisi ja mobiilseid valimisi, mis viitab laiale usaldamatusele süsteemi vastu. Arvestades, et e-valimiste turvalisuse küsimus on rahvusvaheliselt tõstatatud, ei ole selline skeptilisus üllatav.
Tuulepargid – rahvas ei soovi neid
Vaatamata meedias domineerivale rohepöörde propagandale, on Eesti inimesed üllatavalt kindlalt vastu ulatuslikele tuuleparkidele. 97,28% vastanutest ei toeta nende rajamist. Võib eeldada, et põhjuseks on nii visuaalne ja looduskeskkonna reostus kui ka laiem arusaam, et see nn roheenergia projekt toob rohkem kasu välismaistele korporatsioonidele kui Eesti inimestele.
Fosforiit jäägu maasse
Fosforiidi kaevandamine on Eestis juba aastakümneid kuum teema. Ka seekord näitavad tulemused, et 92,85% vastanutest ei toeta kaevandamise alustamist. See on selge signaal neile, kes püüavad kaevanduste avamist taas päevakorda tõsta – rahvas mäletab fosforiidisõda ja pole valmis oma elukeskkonda ja põhjavett ohverdama majandusliku kasu nimel, millest suure osa neelaksid nagunii rahvusvahelised kaevandusettevõtted.
Euroopa Liit – kasvav skepsis
Kuigi Eesti poliitiline eliit kuulutab päevast päeva EL-i ühtsuse olulisust, siis rahva seas on selle liidu vajalikkus järjest suurema küsimärgi all. 78,8% vastanutest leiab, et Eesti ei peaks jätkama Euroopa Liidu liikmesriigina. See näitab tugevat vastuseisu Brüsselist tulevale regulatsioonide laviinile ning üha vähenevale rahvuslikule suveräänsusele.
NATO küsimus – ühiskond jaguneb
Kui Euroopa Liidu suhtes on enamik inimesi negatiivselt meelestatud, siis NATO liikmesuse osas on ühiskond lõhestunud. 57,07% pooldab NATO-s jätkamist, samas kui 42,93% on selle vastu. See peegeldab geopoliitilist reaalsust, kus osa inimesi näeb NATO-t kui julgeolekugarantiid, samas kui teised tajuvad seda pigem ohuna, mis võib Eesti konflikti tõmmata.
Automaks – rahvas ei soovi rohkem makse
Eestis kehtestatakse järjest uusi makse, kuid rahvas ei toeta seda suunda. 97,28% vastanutest on automaksu kehtestamise vastu, mis on selge sõnum valitsusele – inimesed ei soovi uusi rahakotti laastavaid koormisi. Ometi liigub maksupoliitika Eestis täpselt vastupidises suunas.
Kokkuvõtteks
Küsitlus näitab, et rahva seisukohad erinevad tugevalt valitsuse ja peavoolumeedia poolt propageeritavatest seisukohtadest. Inimesed soovivad otsesemat demokraatiat, vähem makse ja rohkem suveräänsust. Kas valitsejad julgevad neid sõnumeid kuulda võtta või jätkatakse kursil, mis on rahvale vastuvõetamatu?