Veiko Rämmel, üksikkandidaat 889: valimisprogrammi lahtikirjutus 2

Veiko Rämmel
Koguja kroonikad
23. veebruar 2011

MAJANDUS JA RAHANDUS

Eelisarendada tuleb kodumaist väikeettevõtlust ja tootmist, eeskätt talutootmist. Selleks seisan hea vastavate seaduste kehtestamise eest.

Näiteks põlistalude pankrotikaitse seaduse kehtestamise eest. Väikeettevõtluse ja talude toetamisel on heaks hoovaks maksundus. Kohalikel ettevõtetel, eriti maapiirkondades peab olema maksusoodustus võrreldes hargmaiste ja välismaiste kompaniidega. Ma ei soosi tänast liberaalset majandusmudelit, mis tegelikult suretab kodumaist tööstust, pangandust ja majandust tervikuna.

Tuleb taastada kodumaine rahandus, näiteks anda riigieelarve teenindamine hoiu- ja laenuühistutele. Torontos tegutsev Eesti Ühispank on ühistupanganduse heaks näiteks. Täna teenivad Eesti pangad, mis kuuluvad välisfirmadele kasumit vaid oma emamaale ja kasum viiakse Eestist välja. Iseseisev rahandus on riigi iseseisvuse nurgakivi.

Valitsemiskulud vajavad veelgi kärpimist. Nii riigikogu kui ka ametnike tasud on ülikõrged ja ei vasta tööpanusele. Majanduskriisis vähendab mõistlik peremees kulusid, mitte ei tõsta makse, nagu täna toimub.

Seisan hea, lihtsa ja stabiilse maksusüsteemi eest, ütlen kindla ei astmelisele tulumaksule ja maksude arutule tõstmisele, sest sellest riiki raha juurde ei sünni.

Tänaseks on 90-l alustatud IRL-i poolne maatootmise hävitamine jõudnud sisuliselt kulminatsiooni. Eestimaised väiketootjad on väljasuretatud nii sisuliselt, kui ka vormiliselt. Abiks selleks on olnud taluseaduse mittekehtestamine, olukord, kus talunik on juriidiliselt võrdsustatud igasuguse muu füüsilisest isikust ettevõtjaga. Ometi teame, FIE on kõige kahjulikum ettevõtlusvorm, seda eeskätt majandusliku riski tõttu. FIE-l on täielik (piiramatu) isiklik vastutus. Kui juhtub näiteks saak ikalduma, siis võetakse temalt ka püksid jalast ja visatakse mees (naine)kuuse alla. Üleüldisest maksukoormusest, mis sots. maksude ettemaksude näol on metsik, ma parem ei räägi, ei taha lugejate tuju rikkuda. Kohe kuulen vastuväiteid, tehke OÜ, kuid milleks? Kodumaine põllumajandustootmine on iidamast-aadamast tegelikult riigi strateegiline resurss. Meie aga hävitame seda.

Üliliberaalne majanduspoliitika, mida soosib meie REF-i valitsus koos sülekoera IRL-ga, kes peaks nagu rahvuslik olema, on teinud ka põllumajanduses ja töötlevas tööstuses põhjendamatuid eeliseid hargmaistele välismaistele kompaniidele. Nüüd lisandub sellele veel õigus välismaalastel osta piiramatult maad Eestis. On vaja kehtestada talunike pankrotikaitse, näiteks, et pankroti korral saab võõrandada võlgade katteks vaid vallas- ja liikuva vara, mitte talu ja maa. Siis säilib võimalus uuesti alustamiseks. Ilmtingimata on vaja vastu võtta taluseadus, luues talunikele oma ettevõtlusvormi. Oma kodumaise põllumajanduse ja väiketootmise päästmiseks ei ole meil pääsu protektsonistlikest meetmetest. Eesti tootjale põllumajanduses ja maaettevõtjale on vajalik teha maksusoodustusi. Öelgu siis EL mida iganes. Küsigem, kas me tahame olla peremehed omal põlisel kodumaal? Kui jah, siis ei ole nendest meetmetest pääsu. Osutudes valituks kavatsen nende eest hea seista.

Kodumaine rahandussüsteem on tänaseks täielikult hävitatud, meie rahandusest (raharinglusest) teenivad kasutamist välismaised, eeskätt Skandinaavia pangad. Nüüd kaotasime ka oma rahaühiku krooni. Muide,oma isiklik raharinglus(rahandus) on samuti üks iseseisva riigi põhitunnuseid. Ka Venemaa rahandusmagnaadid teenivad meie pealt (krediidipank). EURO saatus on tegelikult juba otsustatud, pruugib minna pankrotti Hispaanial, nagu seda on juhtunud Kreeka ja Iirimaaga ning EUROLE rajatud rahandusüsteem laguneb.

Mida siis teha? Ammu on räägitud kodumaise panganduse taastamise vajadusest, et panganuskasumit riigist välja ei veetaks. See on ka imelihtne. Meil on hoiu- ja laenuühistud, mis kiratsevad seadusandliku raamistiku ja riigipoolse huvipuuduse tõttu. Nende näol on tegu ühistupankadega ja juba ettevõtlusvormist tulenevalt ei saa nad libiseda välispankade kontrolli alla. Heaks näiteks on Torontos tegutsev väliseestlastele kuuluv ühistupank nimega Eesti Ühispank. Googeldaga ja vaadake, millised teenustasud seal on? Olematud, sama käib ka % kohta, millega liikmetele laenu antakse. Kuid muidu pank, mis pank ja edukas. Mis meid segab. Juba kuulen hääli, ühistutel ei ole kontorite ja automaatide võrku. See on kõige väiksem probleem, kui riik vaid tahaks. Andes riigieelarve näiteks 5-10 aastaks ühistupanka ja pannes tingimuseks automaatide ning kontorite võrgu väljaarendamise, võite uskuda, selle tagatisega saab igaltpoolt laenu vajaliku soetamisega. Kõik on kinni vaid riigiisade tahtes.

Meie valitsemiskulud ja ametnike hulk on üle mõistuse suur. Seda enam, et rõhuv enamus neist lihtsalt logeleb ja nende tööpanus ei vasta palgale. Kes on Eesti kõige kõrgemapalgalised töötajad, riigiametnikud? On aeg see asi üle vaadata ja allesjäänud tööle panna. Ka Riigikogu palk ning kuluhüvitised, valitsuse palkadest rääkimata, vajavad kärpekirvest. Riigikogu on koht, kus töötatakse aadete, mitte pelgalt raha pärast. Vabariigi keskmisest pluss 10% piisab, kuluhüvitised maksimaalselt 10% palgast.

Maksud ei ole mänguasjad nagu täna on juhtunud. Tarbimismakse ei tohi tõsta, sest see lööb eeskätt vaesemat elanikkonna kihti, kuid aeg oleks taastada ettevõtete tulumaks. Välja arvatud esimesed kolma aastat eesti residentide ettevõtetele. Üle tuleb vaadata kaudsete maksude süsteem ja „trahvitööstus!“ Astmeline tulumaks on täielik nonsenss eesti oludes, kes saavad meil astme alla minevat palka? Nagu eespool öeldud, ametnikud, seega oleks tegu raha taskust teise tõstmisega, mis lisaks nõuab administreerimiseks mittetootlikke lisakulusid.

Juhul. Kui valite mind, üksikkandidaati 889, 10 ringkonnas TARTU linnas, siis just nende asjade eest kavatsen seista Riigikogus.

Allikas

Loe lisaks

Be the first to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published.