Üksikkandidaadid versus erakonnad: praegune poliitiline reaalsus

Külli Järg
MTÜ Vabade Kodanike Ühenduse liie

Poliitikas tõusvad tähed: 32 üksikkandidaati. Neis on oma ala professionaalsust, patriotismi ja kirge. Kas nad osutuvad valituks? Oleneb rahvast. Igal juhul on nad tõeliselt uus algus. Need on inimesed, kes näitavad teed tulevikku. Maailm liigub üksikisikute väärtustamise suunas.

Üksikkandidaadid, riskides sattuda meedia ja erakondade kiusamise alla, näitavad meile suunda, kuhu liigub maailm. Nad väärtustavad üksikisikut ja tema kohta ühiskonnas. Nad on kodanikuvabaduse uue idee kandjad: me oleme erinevad, kuid me oleme võimelised tegema koostööd. Nad annavad ühiskonnale oma parima osa, oma valdkonna, oma hoolivuse ja kire. Meil, valijatel on kerge, valides üksikanditaati , nii väärtustame iseend ja oma riiki.

Riik on seda tugevam, mida tugevam on ta side üksikisikuga, sinuga. Iga kodanik peab tunnetama vastutust riigi suhtes.

32 üksikkandidaati on võtnud ette teekonna, et parandada sidet kodaniku ja riigi vahel. Me kõik soovime, et meid kuuldakse, meiega arvestatakse. Me soovime olla osa mingist grupist ja siiski jääda iseendaks: ainulaadseteks inimolenditeks siin maailmas. Kui palju inimesi Eesti praegu tegeleb enesearenguga? Iga päevaga tõuseb meie vaimne potentsiaal ja enesest teadlike inimeste arv. Räägin seda oma kogemusest, kuna lõpetasin äsja psühhoterapeutika eriala ja hetkel täiendan end imago suhteteraapias. Arvan, et riigi senine erakondlik- poliitiline süsteem on end ammendanud ja pidurdab eesti arengut ning takistab võimekate riigimeeste ja – naiste esiletulekut. Me oleme võimekamad, targemad ja eetilisemad kui nõukogude ajast pärit partei süsteem võimaldab. Arvan, et rahvas on tark. Me väärime paremaid juhte. Me tahame paremat suhet riigiga. Riigi ja rahva suhtega tuleb tegeleda riigikogul. Kas ta on seda teinud? Ei ole. Vanad erakonnad riigikogus tagavad selle, et lõhestatus ühiskonnas kasvab, sest neil pole nägemust tuleviku suhtes, neil pole austust isikute suhtes. Nad ei austa kodanikku. Nad ei austa isegi isikute põhiõigusi, sõnavabadust ja võrdset kohtlemist. Häbi demokraatlikule riigile, kui riigikogu erakonnad sõnakaid erakonna liikmeid välja viskavad või kiusavad taga. Kuidas saab usaldada selliseid erakondi? Missugune on eeskuju  ja missugused väärtushinnangud meie lastele?

Soome psühhiaater Jorma Tähkä  seostab kiusamist ühiskonnas (ka koolikiusamist ja perevägivalda) puuduliku demokraatiaga; demokraatias on vaja võimukuritarvitamist takistada „..võimu jagamise, võimu vahetuse ja vaba kriitika vahenditega.. see eeldab kogu rahvalt head õigustaju ja enda sidumist terve demokraatia aluseks olevate , inimõigusi, seaduslikkust ja vabadust puudutavate väärtushinnangute austamisega.“ (Britta Jokinen, Kiusaja meie seas, Tln, 2008. lk166)

Praegused erakonnad ei austa kodanikku, kuna toodavad juurde ebademokraatiat ja kodanike tagakiusamist, siis miks me hoiame nendest kinni. Oma laste nimel, kes peavad kasvama üles koolis ja ühiskonnas, kus ei väärtustata nende eripära ja loovust, kus on koolikuisamine haripunktis, ei saa ma emana nõustuda enam sellise olukorraga. Mina kahe lapse emana seisan vastu erakondade senisele väärtussüsteemile ja hääletan oma laste tuleviku nimel üksikkandidaadi poolt.

Tee sinagi valik Eesti tuleviku ja oma laste parema tuleviku nimel.

Lugupidamisega,
Külli Järg
kahe lapse ema
imago terapeut
MTÜ Vabade Kodanike Ühenduse liige

Loe lisaks

Be the first to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published.