Transgeenne lõhe võib USA-s peatselt müügile jõuda

Kaire Kenk
Tarbija24
6. juuli 2010

Ameerika Toidu ja Ravimite Administratsioon(FDA) kaalub tõsiselt kompaniis AquaBounty Technologies aretatud maailma esimese geneetiliselt muundatud tavalisest kaks korda kiiremini kasvava lõhe müügile lubamist.

AquaBounty on FDA-lt üritanud geenimuundatud lõhele müügiluba saada juba kümme aastat, kirjutab ajaleht New York Times.

Nüüdseks on kompanii jõudnud enda jaoks soodsa otsuse langetamisele lähemale kui kunagi varem: AquaBounty on andnud kõikidele FDA toiduohutuse osakonnas üles kerkinud küsimustele ammendavad vastused. Nüüd peab FDA veel analüüsima, kas geenimuundatud lõhe toiduks tarvitamine on nii inimese tervisele kui ka keskkonnale ohutu ja kas geenmuundatud kala toiteväärtus on looduses või kalakasvatuses kasvanud kalaga ekvivalentne.

FDA langetab oma otsuse ilmselt sügisel. Kui lõhe saab müügiloa, avab see uksed ka teistele inimtoiduks kõlblikele geenimuundatud loomadele. Nii on aretamisel nn. hullu lehma tõvele immuunsed veised ning tervislikuma lihaga sead. Kõige soodsamat vastuvõttu võib loota ühes Kanada ülikoolis aretatud nn.ökosiga, kelle tekitatavas sõnnikus on vähem keskkonda reostavat fosforit.

Ehkki geenimuundatud lõhe aretanud AquaBounty Technologies võib müügiloa saada juba lähikuudel, võtab kompanii toote supermarketitesse jõudmine siiski kaks-kolm aastat aega.

«Kombineeritud» kokku kolmest kalast

Kompaniis AquaBoynty Technologies aretatud lõhe kasvab täispikkuseni poolteise aastaga, samal ajal kui nn. tavalisel lõhel kulub selleks kolm aastat aega. Selleks siirdasid kompanii teadlased atlandi lõhele (salmon salar) Vaikse ookeani lõheliste perekonda kuuluva kuninglõhe (oncorhynchus tshawytscha) kasvuhormoone tootvad geenid

Nn. tavaline lõhe külmas vees kasvuhormoone ei produtseeri. Et aga AquaBounty Tehnologies’is aretatud lõhele on siirdatud ka külmades meredes elava tursiku (trisopterus luscus), lõheliste kauge sugulase DNA, toodab geenimuundatud lõhe kasvuhormoone aastaringselt. Samas teatas kompanii, et mingiks hiigelmonstrumiks geenimuundatud kala ei kasva. «See kasvab sama suureks kui tavaline täiskasvanud atlandi lõhe. Mingit Hindenburgi (mõeldud on tsepeliini-toim.) suurust lõhet ärge oodake,» ütles kompanii tegevdirektor Ronald L. Stotish. «Me lihtsalt saavutame samad eesmärgid lühema ajaga.»

Stotishi sõnul on kompanii kõik võimalikud keskkonnariskid viinud miinimumini. Geenimuundatud lõhe liha toiteväärtus on täpselt sama mis vabalt või kasvatustes kasvatatud lõhedel. Geenmuundatud lõhesid kasvatatakse maismaale rajatud basseinides. Ning kõigele lisaks on kõik katse-eksemplarid ka steriilsed emaskalad.

Suretavad vabas looduses teised lõhed välja

AquaBounty selline edu on tekitanud maailma keskkonnakaitseorganisatsiooni seas teravat kriitikat. Väidetakse, et geneetiliselt muundatud kalade kasvatamisega kaasneb soovimatuid mõjusid keskkonnale. Meenutatakse Rootsis Göteborgi Ülikoolis tehtud uuringut, millest selgus, et  transgeensetel kaladel on keskkonnale palju suurem mõju kui tavalistel kaladel. Geneetiliselt muundatud kalad suutsid paremini hakkama saada vähese toiduga ning eri temperatuuridega, mistõttu on nad looduses paremad kohanejad.

Loodusesse pääsemisel tõrjuksid laborikalad tavalised kalad välja ja ettevaatusabinõuna tuleks vähemalt paljunemisealised kalad kindlasti avaveekogudest eemal hoida.

Kalade geneetiline muundamine pole iseenesest uus teema. 1980ndatest alates on USA teadlased püüdnud sarnaste liikide geene kaladesse viia. Mõned neist on olnud akvaariumikalad, mis pimedas helendama hakkavad. Teised annavad kiiresti juurdekasvu.

Ükski transgeenne kala pole saanud rohelist tuld inimtoiduks kasutamiseks. Samas on nii USAs kui ka Euroopa Liidus arutluse all sellise tegevuse seadustamine.

Allikas

Loe lisaks

Be the first to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published.