Määrus seab piirangud kodus hoitavale kütusekogusele

Veiko Pesur
Postimees
29. juuni 2010

Uus tuleohutuse seadust täiendav määrus paneb paika eluhoonetes hoitavate tuleohtlike vedelike kogused. Tõenäoliselt sügisest jõustuvate muudatuste järgi ei või eluhoonete keldris ja eluhoonega samas ehitises paiknevas garaažis hoiustada tuleohtlikke vedelikke rohkem kui 40 liitrit.

Eelnõu järgi tohib mootorikütust, lahusteid ja muid tuleohtlikke vedelikke, mille leekpunkt on alla 55 kraadi, hoida eluhoonete keldris ja eluhoonega samas ehitises paiknevas garaažis mitte üle 40 liitri. Nõue hõlmab ka eriti tuleohtlikke vedelikke, mille leekpunkt on alla null kraadi ja väga tuleohtlikke vedelikke, mille leekpunkt on alla 21 kraadi.

Eluhoonest eraldi paiknevate keldrite ja garaažide kohta selline nõue ei laiene. Eelnõu seletuskirja järgi 40 võib liitrist suurem kogus keldris ja garaažis tulekahju levikut juba oluliselt mõjutada. «Samas võib sellistes kohtades hoiustada suuremat kogust tuleohtlikku vedelikku, kuna sellistes ruumides ei viibi püsivalt inimesi ja oht inimese elule ja tervisele on väiksem kui eluruumis.»

Ladustamise all mõeldakse aine hoiustamist eraldi kanistris. Garaažis seisva auto kütusepaagis asuvat kütust ei loeta hoiustamise alla. Antud nõue on võrreldes kehtiva õigusega uus.

Praegu kehtivate nõuete kohaselt on ehitise keldris või pööningul keelatud hoida ja kasutada põlevvedelikku või -gaasi või muud plahvatusvõimelist põlevmaterjali, kui nende hoidmine või kasutamine loetletud kohtades ei ole ehitusprojektiga ette nähtud.

Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik Priit Laaniste selgitas, et kuna valdavas osas olemasolevatest hoonetes ei ole ehitusprojekt eraldi põlevvedelike ladustamist ette näinud, siis kehtiva nõude kohaselt ei tohiks üldse sellistes ruumides põlevvedelikku hoida. «Selline absoluutne piirang ei ole kindlasti mõistlik ja seetõttu on vaja konkreetset suunist, kui suurt kogust põlevvedelikke võib hoiustada,» ütles ta.

Garaažis oleva sõiduki kütusepaagis olev põlevvedeliku kogus on Laaniste sõnul väliskeskkonnast piisavalt isoleeritud ja praktikast ei ole teada juhtumeid, kus garaažis oleva sõiduki kütusepaagis olev bensiin oleks ohtu seadnud eluhoone. «Seetõttu ei ole vajalik seda eraldi reguleerida,» täpsustas Laaniste.

Päästeamet tõi vedelike ohtlikkuse kohta näite ameti tuleohutusjärelevalve osakonna juhataja Rait Puki kogemustest. Pukk oli 90ndate teises pooles tuletõrjujana abis garaažipõlengu kustutamisel. Garaažis hoiti 300-liitrist kütusemahutit, mis plahvatas hetkel, kui üks päästjaist oli hoone katusel ja kaks hakkasid garaaži sisenema. Sisenejad lendasid ukse juurest eemale ja katuselolija lendas koos katusega minema. Tõsiselt viga toona keegi õnneks ei saanud.

Võrreldes teiste riikide nõuetega on näiteks Soomes garaažis ladustatava tuleohtlikku vedeliku maksimaalseks koguseks 60 liitrit. Samas on Soomes piirang, et mitme korteriga elamu ühiskasutusel olevas keldris ei tohi üldse bensiini ja muid tuleohtlikke vedelike hoida.

Määruse «Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded» kehtestab minister riigikogus vastu võetud tuleohutuse seaduse põhjal, mille jõustumine on paika pandud 1.septembriks.

Allikas

Loe lisaks

Be the first to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published.