Kapo aastaraamat: vägivaldne äärmuslus on Eestile üha lähemal

Merike Teder
Postimees
12. aprill 2012

Nii Breiviku näide Norras kui Soomes ja Rootsis terrorismiga seotud inimeste vahistamised mullu on otsene viide sellele, et äärmuslus ja terrorismioht on Eestile järjest lähemale nihkunud, nendib täna esitletud kaitsepolitsei aastaraamat.

«On märgid otsestele ohtudele, mis pole veel muutunud reaalseks ohuks Eesti Vabariigi põhiseadusele, kuid on ohustanud inimelusid ja mis võivad areneda nii kaugele, et võivad muutuda ohuks ka riigi julgeolekule,» sõnas kaitsepolitsei peadirektor Raivo Aeg kaitsepolitsei mulluse aastaraamatu esitlusel.

«Saame rääkida järjest enam ka Eestile lähenevast ohust nagu vägivaldne äärmuslus, 2011. aasta tõi küllalt näiteid äärmuslike ideede omaksvõtust üksikisikute poolt,» viitas Aeg Drambjani juhtumile kaitseministeeriumis. Märksa drastilisem näide oli meile geograafiliselt lähedal Norras toimunud Breiviku juhtum.

«Saame analüüsida, mis on põhjus üksikisiku radikaliseerumisele? Mingid jõud peavad seal rolli mängima, et inimene võtab omaks äärmuslikud vaated ja hakkab neid reaalsuses ellu viima.» Aeg pidas seda protsessi tähelepanu väärivaks ja jälgimist nõudvaks.

«Kas see on tingitud mingi riigi teadlikult läbiviidavast informatsioonilisest mõjutegevusest või saadakse motivatsiooni sotsiaalmeedia kaudu, kus üksteisele ideid jagatakse? Aga kindlasti ka äärmusrühmitused, kes kasutavad samuti internetti oma vaadete levitamiseks,» arvas kaitsepolitsei peadirektor.

Islamiradikalistid võivad Eestisse jõuda

Aeg tõdes, et laiemalt Euroopas on näha mitmenda põlvkonna immigrantide järjest suuremat radikaliseerumist. Eeskätt on näha seda riikides, kel on olnud paljudes maailma osades asumaid, kust on omal ajal tuldud emamaale elama. «Nüüd kolmas, neljas põlvkond on muutunud järjest julgemaks, nõudlikumaks, rahulolematumaks ja sellest tulenevalt põhjustanud ka probleeme nendes riikides,» resümeeris Aeg.

«Püüame elu korraldada nii, et esimene terroristlik akt Eestis toimuks loendamatute aastate pärast, aga seda lubada või väita, et Eestis on terroristliku akti toimumine 100 protsenti välistatud, seda tänastes tingimustes väita ei saa,» ütles Aeg.

Islamiradikalismi toetavad isikud võivad jõuda ka Eestisse. Näitena toob kaitsepolitsei aastaraamat mullu oktoobris kinni peetud Türgi kodanikuga seotud juhtumit. «Interpoli kaudu Türgi poolt kurdi äärmusrühmituse toetamises rahvusvaheliselt tagaotsitav Rootsi elanik vabastati ning saadeti Rootsi tagasi, kui selgus, et tema poolt kurteo toimepanemise ajal ei olnud Eestis terrorikuriteo toetamine veel kriminaliseeritud,» seisab aastaraamatus.

«Teisest küljest meil ei ole infot, mis ohutaset täna tõstaks,» ütles Aeg.

«Pigem võib osutuda Eesti terrorismi rahastamisega seonduvaks transiitriigiks tänu sellele, et kasutatakse ära väga paindlikku ja kliendisõbralikku pangasüsteemi, panganduslikku korraldust, mis Eestis on loodud. Kogu see elektrooniline korraldus jne,» märkis Aeg.

Allikas

Kuidas suri Karen Drambjan tegelikult?

Loe lisaks

Be the first to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published.