Insener: säästupirn on tervisele ohtlik

Marge Tubalkain
Delfi
23. august 2011

Hõõglamp on odavam, ei ole nii ohtlik ja seda saab ära visata klaasikogumispinktidesse, mistõttu peaksid hõõglambid ka kindlasti alles jääma, leiab elektriinsener Jüri Laurson.

 

“Ja rahaliselt on nii, et üks säästulamp maksab peaaegu kümme korda rohkem kui hõõglamp. Säästulambis on veel see, et ta virvendab ja et ta on tervisele ka veel kahjulik,” leidis Laurson.

Kevadel avaldati Suurbritannias uuring, mille kohaselt võivad säästupirnid muuhulgas tekitada vähki ja migreeni, mistõttu neid ei soovitata panna näiteks inimese pea läheduses asuvatesse lugemislampidesse. Laursoni sõnul on säästulampide juures ka tugev elektriväli.

 

“Ja kui mõõta säästulambi juures elektrivälja, siis säästulambi juures on ikka tugev elektriväli. Seal on kõrgsagedusmuundaja ja see põhjustab seda elektrivälja. Ma arvan, et igaüks tahab oma äri ajada, aga rahva kulul äri ajada on ka patt,” tähendas insener.

Ta tõi näite oma sõbrast, kes oli säästupirni sunnitud tagasi hõõglambi vastu vahetama, kuna tal tekkisid peavalud.

Laurson rääkis, et teadlased on teinud kindlaks, et ega säästupirn inimese meeleorganitega sobigi.

Samuti on tema sõnul suuri probleeme säästupirnidega juhul, kui nood peaksid katki minema.

“Nagu öeldakse, ma pean 25 tundi tuulutama tuba ja hoidma väikelastest eemale, sest mine tea – äkki teeb katki. See on ohtlik, eksole ja mispärast hakatakse ohtlikku asja reklaamima?” küsis Laurson.

Säästupirnide pealesundimisel on tegelikult suur osa äriettevõtete kokkulepetel.

“Kõik tahavad oma kaupa müüa. Ja sellepärast peab ju kellelegi
pähe hõõruma, et see (hõõglamp – toim) on väga kallis, me raiskame energiat ja ongi kõik. Äri on see,” nentis Laurson.

Samas aga ei pruugi säästupirnid olla sugugi kestvam või parem alternatiiv. Laurson rääkis, et tema ukse ette lampi pandud säästuprin talvel vaevalt hõõgus ja köögis olev on aasta jooksul vajanud vahetamist suisa kaks-kolm korda.

Samuti ei anna säästupirni kasutamine mingit rahalist säästu, vaid Laursoni sõnul pigem tühjendab tarbija rahakotti.

“Ma arvan, et Eesti Energiagi võiks teha reklaami sellele, et rohkem energiat tarbida, seepärast, et meie võrguteenindus ja selle remondikulud jäävad ikka samaks. Võib-olla tõusevad, aga kui me elekrit säästame nendesamade tühiste asjadega, mis teevad meie rahakoti tühjaks, siis viimaks läheb elektrihind kõrgeks kui me hakkame “päris säästma”,” leidis Laurson.

Ta lisas, et ükski tootev äriettevõte pole siiani teinud reklaami säästmisele, sest siis nad läheksid pankrotti.

“Elekter on kaup, mis vajab samamoodi reklaamimist, et tarvitage niipalju kui vaja,” märkis ta.

Allikas

Loe lisaks

Be the first to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published.