Inimesest jääb maha üha suurem digitaalsete andmete hulk

Raigo Neudorf
E24
26. aprill 2011

Me kõik jätame endast maha aina tummisema digitaalse saiakübemete rea, seda isegi juhul, kui me internetti ei kasuta, kirjutab Arengufondi infoühiskonna ekspert Kristjan Rebane Fututuba.ee blogis.

Digitaalsed andmed tekivad  nii panga- kui mobiiliteenuseid kasutades, kandideerides uude töökohta või täiendades oma profiili suhtlusvõrgustikus, säutsudes Twitteris või postitades reisifotosid, ostes toidupoes pangakaardiga või lihtsalt jalutades tänava turvakaamera eest läbi.

Kõik need pole otsekohe isikustatavad (turvakaamera) ega toimu internetis (ost poes). Samuti ei pruugi andmed olla meie poolt teadlikult loovutatud (otsinguajalugu Google’is), erinevalt sünnipäeva märkimisest Facebook’i profiili, ega isegi otseselt kogutud (nagu mitmete allikate põhja koostatud isikliku krediidireitingu tulemus).

Ent nad kõik on isiklikud andmed, mida aina enam väärtustatakse neid koguvate ja töötlevate firmade poolt, aga ka riigi ja inimeste endi poolt.

Sellest, et isikuandmed ei piirdu vaid aadressi ja sünnikuupäevaga, annab aimu järgmine sugugi mitte lõplik loetelu eri sorti personaalsetest andmetest:

  • suhted teiste inimeste ja organisatsioonidega (veebiprofiilid, sõprade ja muude kontaktide loendid, grupid, kuhu kuulutakse ja millele on poolehoidu avaldatud, nt Facebooki «Like» abil);
  • reaal- ja kübermaailma tegevused, käitumine ja kontekst (otsinguajalugu, asukohainfo, kalendriandmed);
  • suhtlusandmed ja -logid (e-kirjade, mobiilikõnede, SMSide, välksõnumite, veebipostituste jms logid);
  • loodud, tarvitatud ja jagatud meedia (tekstilise, heli, video jm elektroonilise meedia loomine ning asutamine, lemmikute loendid);
  • finantsandmed (kontod, tehingud, krediidireitingud, info füüsilise või virtuaalse vara kohta);
  • terviseandmed (haiguslugu, retseptide ajalugu, sotsiaal- ja tervisekindlustus);
  • institutsionaalsed andmed (riigiasutuste, firmade, haridus jm asutuste poolt kogutud).

 

Kõik need annavad juba täna kokku päris korraliku andmehulga, aga sellele vaatamata oleme me alles digitaalse andmerevolutsiooni künnisel.

International Data Corporation on ühes oma hiljutises analüüsis hinnanud, et lähikümnendi jooksul näeme digitaalsete andmete hulga enam kui 40-kordset kasvu, sealjuures enamus sellest luuakse eraisikute poolt või nende tegevuse tulemusel.

Sellele aitab kaasa erinevate seadmete lisandumine, mille abil andmeid kogutakse ja edastatakse. Ajal kui jooksukingade ühendamine internetti pole enam haruldane, ei arva keegi enam, et digitaliseerimine toimub vaid arvutite abil.

Nii ennustataksegi nende seadmete (lisaks arvutitele ja mobiilidele liiklusvahendid, kodumajapidamisseadmed, meelelahutustehnika, turvasüsteemid, kommunaalteenuste mõõdikud, riided ja jalatsid) hulga kümnekordistumist 50 miljardini aastaks 2020.

Kui selles kontekstis juba nii «väike» isikuandmete hulk on suutnud tekitada uued majandusharud ja tõsta kiiresti globaalsete äriedetabelite tippu uued firmad nagu Google, Facebook, Foursquare, Groupon, siis see annab aimu tulevikusuundadest. Teisisõnu – tänane pilt on vaid pinnavirvendus saabuvast.

Allikas

Loe lisaks

Be the first to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published.