Google’i uute teenuste keskmesse tõuseb privaatsus

Kuldar Kullasepp
E24
5. aprill 2011

On hirmuäratav mõelda, kui palju teab internet tavalisest inimesest. Tehnoloogia võimaldab analüüsida iga internetis olevat fotot ja tunda sealt ära inimesi. Uusi teenuseid arendades põrgatakse üha tihemini just privaatsusprobleemidele.

Google arendab mobiiltelefonides kasutatavat tarkvara, mis võimaldab identifitseerida inimesi. Ettevõtte esindaja Hartmut Neveni sõnul peab iga inimene enda identifitseerimiseks ise loa andma, tehes vastava valiku teenuses Google Profiles. Seejärel on võimalik telefonikaamerat inimesele suunates näha, kellega on tegemist, samuti tema kontaktandmeid. Kuid kas tulevikuteenuseid nii lihtsalt kasutada saab, on veel küsitav.
«Teame, et privaatsuse teema on üks olulisemaid, kui jutuks tuleb inimeste identifitseerimine,» ütles Neven CNNile.

Kuigi Google töötab juba välja uusi privaatsusreegleid, pole veel teada, millal näotuvastus ja identifitseerimine kättesaadavaks tehakse. Samuti pole kindel, kas inimeste identifitseerimise rakendus tuleb välja eraldi programmina või lisatakse see Google’i praegustele mobiilirakendustele.

Aastaid teenuseks valmis

Iseenesest pole Google’i teenuses midagi revolutsioonilist. Ettevõtte otsingumootori süsteem külastab aastas triljoneid veebilehti, indekseerides muu hulgas ka näiteks Facebookis, Flickris ja teistes fotokeskkondades olevaid pilte.

Internetis avalikult saadaolevaid pilte on võimalik juba praegu tarkvaraga analüüsida, tuvastada inimeste nägusid ning siduda neid nimedega ja muude avalike andmetega. Nii mõnigi meist on oma telefoninumbri või koduse aadressi mõnel veebisaidil teatavaks teinud.

Kuigi tuvastamisega seotud teenuseid on Neveni sõnul ettevõttelt palju küsitud, on nende väljatoomist ettevõttes tagasi hoitud. Probleemseks kohaks on just turvalisus ja privaatsus. «Suured ettevõtted nagu Google peavad selles küsimuses olema konservatiivsemad kui väikesed nn start-up-ettevõtted, kel pole midagi kaotada,» rääkis ta.

2006. aastal omandas Google Nevenile kuulunud väikese näotuvastuse ja objektituvastusega tegeleva ettevõtte Neven Vision. Omandatud ettevõtte arendatud objektituvastuslahendus on Google’i mobiilses rakenduses Goggle juba kasutusel. Selle abil võib telefonikaamera suunata mis tahes objektile ja sellest tehakse pilt, mida kohe ka analüüsitakse.

Pilt võib olla tehtud mõnest hoonest, aga ka näiteks filmiplakatist. Pärast analüüsi kuvatakse mobiiltelefoni ekraanil objekti nimega tehtud Google’i otsingutulemused.

Neven Visioni välja töötatud näotuvastust kasutatakse aga näiteks Picasa veebialbumites, kust selle abil leiab üles inimesed kasutaja laaditud piltidelt. Kaks aastat tagasi ostis Google like.com-nimelise ettevõtte, mis spetsialiseerus tootefotode tuvastamisele, kuid tegi uuringuid ka näotuvastuse vallas. Like.com-i veebikeskkond võimaldab leida internetikauplustest näiteks ühesuguse tegumoega käekotte või ühesuguse mustriga särke.

Google’i-suurune hiigelfirma, mille teenuseid kasutavad sajad miljonid inimesed, on tihti sattunud kriitikute pahameeletormi alla. Mullu pidi Google tühjendama rahakotti 8,5 miljoni dollari jagu, kuna ettevõtte loodud suhtluskeskkond Buzz avaldas kogemata infot nende inimeste kohta, kellega Gmaili kasutajad aktiivselt suhtlevad.

Privaatsus suurim probleem

Üldsusele on enam teada aga privaatsusprobleemid Google Street View’s. Teadupärast on ettevõte loonud oma kaardirakenduse juurde funktsiooni, mis võimaldab veebikeskkonnas Google Maps uurida ümbrust mitte pelgalt kaardilt, vaid «jalutada» tänaval, mille Google on üles pildistanud spetsiaal­sete autodega ringi sõites.

Nii on pildistatud suur osa maailma suurematest linnadest. Google Street View’ autod on ringi sõitnud ka Eestis.

Kuna auto pildistab üles kõik, mis konkreetsel ajahetkel objektiivi ette jääb, on see toonud kaasa mure privaatsuse pärast. Näiteks on ettevõte sunnitud mõnes riigis pärast vastava märgukirja saamist vähendama kaamera kõrgust, et see ei pildistaks üle aedade. Ettevõte on loonud tehnoloogia, mis automaatselt udutab autode numbrimärgid ja inimeste näod.

Ehk just varasemale kogemusele tuginedes suhtub Google väga ettevaatlikult näotuvastusega seotud teenustesse. Isegi tehnoloogiat katsetades pidid sellest huvitatud töötajad andma nõusoleku järgida teatud reegleid. Tehnoloogia arengust huvitatud inimesed võtavad teenuse kindlasti kiiresti omaks, kuid ka tavakasutajad peavad mõistma selle kasutegurit ja teadma, kas ja kuidas ettevõte tema isikuandmetega ümber käib.

«Internetti kasutades ei mõtle inimesed privaatsusele, nad mõtlevad meelelahutusele ja huvitavatele tegevustele, mida teenused võimaldavad,» ütles CNNile Lõuna-Carolina ülikooli privaatsusuuringute programmi juht Karen North.

«Ettevõtted peavad leidma viisi, kuidas olla kindel, et teenust kasutavatele inimestele ei saa osaks ebameeldivusi, mis neid teenusest kohe eemale viiks,» lisas ta.

Ebameeldivuste all võib siinjuures silmas pidada just privaatsusprobleeme.

Google’i arendatavate teenuste suhtes kriitiline North märkis, et ettevõttel on kombeks oma teenuseid arendades piire kombata. Näiteks näeb ta ohtu, et Google identifitseerib ära kõik pildid, mida internetist leiab, sh need, mida inimene sooviks kustutada, kuid mingil põhjusel ei saa ta seda teha.

«Google on pannud end igas mõttes raskesse positsiooni – mida iganes nad teevad, nad teavad seda kõige paremini,» rääkis privaatsusuuringute programmi juht.

Neveni sõnul on inimestel täielik õigus peljata näotuvastusega seotud teenuseid. «Hirmutavalt võib kõlada mõte, et sind pildistades võib võõras inimene saada teada sinu aadressi, sest sinu nime ja pildiga on kuskil veebiteenuses seotud ka sinu aadress,» lausus ta.

Allikas

Loe lisaks

Be the first to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published.