Elektrivoolu kasutav paberraha võib olla lähitulevik

Raigo Neudorf
E24
22. detsember 2010

Valeraha tegijate elu muutub raskemaks, kuna traditsioonilisest paberrahast võib saada minevik, sest tänapäeval on võimalik seda märgistada lihtsate elektriahelatega, vahendab Tartu Ülikooli teadusuudiste portaal Novaator.ee NewScientisti.

Praegu ringluses olevatel rahatähtedel on kuni 50 võltsimisvastast tunnust, kuid paberraha autentsuse kinnitamiseks programmeeritud elektriahelate lisamine on ilmselt võltsijate jaoks lõplikuks heidutajaks ning võimaldab samas ka lihtsamini jälgida rahatähtede liikumist.

Räni baasil loodud elektriahelad oleks ilmselgelt liiga paksu läbimõõduga, et neid õhukeste ja õrnade rahatähtedega ühendada. Rakendatavaks alternatiiviks võivad osutuda pooljuhtidest orgaanilised molekulid.

Saksamaa ja Jaapani teadlastest koosnev uurimisrühm lõi üht aktiivmaatrikstehnoloogia liiki kasutades rea kiletransistoreid  (TFT). Selleks setitasid nad mustriga maski kasutades otse rahatähtedele kulda, alumiiniumoksiidi ja orgaanilisi molekule, tekitades nii kihthaaval TFT-sid.

Eksperimendis osaleva Saksamaal Stuttgartis asuva Max Plancki instituudi teadlase Ute Zschieschangi sõnul leiab see kõik aset ilma agressiivseid kemikaale või kõrgeid temperatuure kasutamata, mis võiksid rahatähtede pealispinda kahjustada.

Teadlaste töö tulemuseks on kahjustamata rahatäht, mis sisaldab ligikaudu 100 orgaanilist TFT-d, millest igaühe paksuseks on vähem kui 250 nanomeetrit ning mis vajab kasutamiseks kõigest 3V pinget.

Nii madal pinge on juhtmevabalt edastatav näiteks sellise välise lugeja poolt, mis loeb paljudel toodetel olevaid RFID silte. Uue RFID sildi näol on tegemist traadita tehnoloogiaga, kus ostetava kauba identifitseerimiseks piisab ainult ostukäru/korviga kassa juurde minemisest.

Teadlased testisid oma tehnoloogiat USA dollarite, Šveitsi frankide, Jaapani jeenide ja eurode peal.

Kuigi teadlased peavad veel töötama selle kallal, kuidas orgaanilist elektroonikat otseselt võltsimisvastase meetmena rakendada, suudavad vooluringid juba praegu teha lihtsaid arvutusi.

Allikas

Loe lisaks

Be the first to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published.