Eesti politsei saab rahutuste korral naaberriikidest abi paluda

Martin Smutov
Postimees
14. august 2011

Eesti politseil on suurte rahutuste või oluliste sündmuste korral võimalus pöörduda naaberriikide politseijõudude poole, et sealt abi paluda, mida on varem ka tehtud. Samuti on Eesti politseinikud käinud aitamas teiste riikide politseijõude.

Endine siseminister Kalle Laanet ütles Vikerraadio saates «Uudis+» Inglismaal toimuvast rääkides, et mässu maha  surumiseks peab ta sõjaväe tänavatele toomist äärmuslikuks sammuks, kuid tema hinnangul võiks mõelda naaberriikide korrakaitsejõududelt abi palumisele.

Politsei- ja piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna juhi Tarmo Miilitsa sõnul teeb Eesti politsei lähiriikidega turvalisuse tagamise küsimustes igapäevast koostööd.

Nii on näiteks välisriikide politseinikud aidanud Eestis toimuvatel üritustel turvalisust tagada – viimati NATO välisministrite kohtumisel Tallinnas 2010. aastal. Samuti osalesid Leedu politseinikud CREMEXi suurõppusel selle aasta maikuus.

Eesti eriüksused on aga viimasel kolmel aastal osalenud 1. mai ürituste turvalisuse tagamisel Saksamaal.

Mitmekülgne abi

Miilits tõstis ka esile, et tihe rahvusvaheline koostöö on kogu Euroopas spordiürituste turvalisuse tagamisel. Nii käivad Eesti võistkonna mängudel politseinikud kaasas nii vaatleja kui kontaktisikuna.

«Alati ei pea rahvusvaheline abi olema inimeste näol, nii näiteks aitasid mitmed riigid aprillisündmuste ajal eestlasi varustusega. Samuti oleme ise oma varustust koostööpartneritele kasutada andnud,» lisas ta.

Ka siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Priit Heinsoo tõstis esile, et pronksööl olid kaasatud Läti kolleegid ning nende tehnika, samuti Poola tehnilised vahendid.

«Teiste riikide politseijõudude kaasamiseks olid erinevad kokkulepped vastavalt vajadusele. Sellist vajadust õnneks ei tekkinud – vajaduse oleks tinginud sündmuse pikaajalisus,» selgitas Heinsoo.

Oluline põhimõte

Heinsoo sõnul on naaberriikide ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide politseijõudude kaasamine kaasaegse korrakaitselise tegevuse üks oluline põhimõte.

Heinsoo selgituste kohaselt näeb seda võimalust ette Schengeni konventsioon ja Prümi leping.

Eesti õiguses on samuti sätestatud võimalus EL liikmesriikide korrakaitsejõudude kaasamiseks vastavalt vajadusele.

Miilitsa sõnul osalevad Eesti politseinikud regulaarsetel ELi riikide koostöötreeningutel, mida korraldatakse, et eriolukordi võimalikult efektiivselt lahendada. Regulaarsed treeningud ja sarnased tegutsemispõhimõtted on vajalikud, et siis, kui reaalne abipalve tuleb, suudetaks tegutseda ühtse meeskonnana.

«Ühiselt tegutsemist on harjutatud juba mitmed aastad ning ka üksuste varustus, koolitus ja taktika on suhteliselt sarnased, kuigi mastaabid loomulikult erinevad,» selgitas Miilits.

Miilitsa väitel on avaliku korra ja turvalisuse tagamisel Eesti politseil kõige tihedam koostöö Soome, Läti, Leedu, Poola ja Saksamaaga.

 

Prümi lepe (https://www.riigiteataja.ee/akt/12984757)

Artikkel 26. Abi suursündmuste, katastroofide ja suurõnnetuste korral

Lepinguosaliste pädevad asutused osutavad üksteisele kooskõlas riigisisese õigusega vastastikust abi massiürituste ja sarnaste suursündmuste ning katastroofide ja suurõnnetuste korral:
1) teavitades üksteist sellistest piiriülese mõjuga olukordadest võimalikult kiiresti ja vahetades asjakohast teavet;
2) võttes ja koordineerides enda territooriumil piiriülese mõjuga olukordades vajalikke politseitöö alaseid meetmeid;
3) saates võimaluse korral kohapeale ametiisikuid, spetsialiste ja nõustajaid ning tarnides varustust selle lepinguosalise taotluse alusel, kelle territooriumil selline olukord on tekkinud.

See ei mõjuta lepinguosaliste teisi rahvusvahelisi kokkuleppeid, milles käsitletakse katastroofide ja suurõnnetuste korral osutatavat vastastikust abi.

Allikas

Loe lisaks

Be the first to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published.