Eesti Panga salapakt krooni ja pankade päästmiseks

Sulev Vedler
Eesti Ekspress
20.03.2009

Kas rootslased ostsid miljardite eest lubaduse, et krooni ei devalveerita? Või ähvardasid eestlased hoopis riigistada rootslastele kuuluvad pangad?

Kaks nädalat tagasi teatas Eesti Pank ühest salapärasest nn ennetavast kokkuleppest. Sellele kirjutasid alla Eesti Panga president Andres Lipstok ja Rootsi keskpank.

Lepingu kohaselt annavad rootslased meile kuni kümme miljardit Rootsi krooni – ehk 14 miljardit Eesti krooni. Tehingu üksikasju, muuhulgas lepingu kestust, osapooled ei avalda.

Ühe teooria kohaselt on tegemist Molotovi-Ribbentropi pakti stiilis salakokkuleppega. Rootslased ostsid oma kommertspankade päästmiseks kümne miljardi SEKi eest lubaduse, et Eesti ei devalveeri krooni.

Selgub, et juba detsembris 2006 kirjutas Andres Lipstok koos Läti, Leedu ja Rootsi kolleegidega alla memorandumile, mis räägib koostööst, kui finantskriis tabab mõnd siin tegutsevat pangagruppi.
Memorandumi lisa A täpsustab, et need pangagrupid on Swedbank ja SEB.

Too paber ütleb, et raskuste korral peaksid pangagrupid üritama ise hakkama saada. Ja alles seejärel annavad likviidsusabi keskpangad.

Just siin ilmneb Eesti haavatavus ja vajadus rahvusvahelise koostöö järele.

Tavalises riigis saab keskpank laenu anda hätta sattunud pankadele, kellel ei ole raha hoiustajate nõuete täitmiseks. Keskpanka nimetatakse seetõttu viimaseks laenuandjaks, sest pangad pöörduvad keskpanga poole tavaliselt viimases hädas.

Eesti Pangal on selline võimalus kärbitud. Meil kehtib jäik valuutakomitee süsteem, mis sai tuntuks peamiselt Briti kolooniatest. Aastail 1918–1919 rakendas valuutakomiteed ka antibolševistlik Põhja-Venemaa valitsus, kes sidus oma raha Inglise naelsterlingiga.

Valuutakomitee ei saa pankadele piiramatult laenu anda. Põhimõtteliselt tõstab see rahasüsteemi usaldusväärsust (kroon on tagatud), kuid erakorralistel juhtudel jääksime hätta. Üleilmse finantskriisi tõttu on vajadus viimase laenuandja järele Eestis ainult kasvanud.
Ja siin tulebki mängu leping rootslastega.

Rootslased võtsid endale kohustuse, et kuna Eesti ei saa häda korral raha juurde trükkida ega pankadele laenata, siis me teeme seda nende kaudu.

Rootsi riigipank laenab meile suurima häda korral kuni kümme miljardit SEKi ja Eesti Pank annab vastu 14 miljardit EEKi (siis on täidetud valuutakomitee nõuded). Lõppkokkuvõttes peaksid selle operatsiooni kinni maksma võimalikud abisaajad (loe: Swedbank, SEB).

Loe tervet artiklit

Loe lisaks

Be the first to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published.