Eesti osa Euroopa abipaketis küünib 14 miljardini

Andrus Karnau
E24
10. mai 2010

Võlakriisi leevendamiseks mõeldud Euroopa abipakett läheb halvimal juhul Eesti maksumaksjale maksma 0,88 miljardit eurot ehk 13,8 miljardit krooni. Seda loomulikult juhul, kui Eesti saab euroala liikmeks.

Euroopa Liidu rahandusministrid leppisid täna varahommikul kokku 500 miljardi eurose stabiliseerimisfondi loomises, et võidelda liidusisese võlakriisiga. Abipakett koosneb kahest osast kogumahuga kuni 500 miljardit eurot. Sellest kokku kuni 440 miljardit eurot moodustab instrument, kust saavad laenata euroala riigid.

Euroliidu Eesti esinduse nõunik Kadri Uustal märkis, et kokkuleppe järgi panustavad euroala riigid vastavalt nende osalusele Euroopa Keskpanga aktsiakapitalis. Meie osalus keskpangas on ligi 0,2 protsenti.

Uustal lisas, et Eestil tuleb kulutusi teha ainult siis, kui stabiliseerimisfondi ka tegelikkuses vaja läheb. Ka ei pruugi otsekohe abipaketi täismaht käiku minna.

Uustal toonitas, et rahandusministrid leppisid kokku juriidilise raamistiku, mille toel võlakriisi tekkides tegutseda. Eesti panus sellesse tuleb kõne alla siiski vaid juhul, kui me saame eurotsooni.

«Eesti huvides on tugev euro, eurotsoon ja Euroopa Liit,» lausus Uustal. «Abipaketi kokkulepe näitab, et kui raske hetk käes, siis suudab Euroopa Liit end kokku võtta.»

Uustal sõnul pole Eestil vastuväiteid abipaketi loomisele, sest Eesti tahab liituda tugeva eurotsooniga.

Allikas

Loe lisaks

Be the first to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published.