Mupo manitseb: ka kassi otsimise kuulutus tuleb linnaosavalitsuses reklaamina kooskõlastada

Kui kadunud Miisut või Pontut otsida linnaosa­valitsuse loata, ähvardab kuni 400-eurone trahv.

Munitsipaalpolitsei saatis möödunud nädala lõpus välja pressiteate, milles kurdeti, et vanalinnas ja ka mujal on osutunud probleemiks loata üles pandud kuulutused.

Eesti Päevaleht

Eesti Vabariigi põhiseadus § 45:

“Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks … Tsensuuri ei ole.”

Püütakse muljet jätta, et Tallinna linnavalitsusele ja ka Stenbocki maja tegelastele teevad meelehärmi mures loomaomanikud, kuid usun, et enamus inimesi siiski mõistab, et tegemist on lihtsalt ettekäänega sõnavabaduse koomale tõmbamiseks. See toimub – tibusammul, aga toimub!

Keskerakond seoks vanemahüvitise maksmise arstliku kontrolliga

Keskerakonna fraktsioon esitab täna Riigikogule otsuse eelnõu, millega tehakse valitsusele ettepanek luua meetmestik, ning algatada seadusemuudatus, mis seoks riikliku vanemahüvitise maksmise lapse arstlikus kontrollis käimisega.

Vältimaks olukordi, kus vanemad sotsiaaltoetuste saamise eesmärgil lapsi äraelamiseks kasutavad, peame vajalikuks algatada seadusemuudatus, mis seoks vanemahüvitise saamise lapse arstlikus kontrollis käimisega,“ rääkis Keskerakonna fraktsiooni liige Olga Sõtnik, „Eesti laste, eriti väikelaste, tervisekontrolli süsteemi probleem seisneb selles, et perearstidel on küll kohustus lapsi jälgida, kuid vanematel pole kohustust lapsi jälgimisele tuua.“

Sõtnik märkis, et kahjuks esineb Eestis jätkuvalt juhtumeid, kus vastsündinud lapsed jäävad korraliku vanemliku hooleta. „Ka Eesti Perearstide selts on pakkunud välja, et riiklikke ja kohalikke toetuseid võiksid saada vaid need vanemad, kes käivad lapsega regulaarselt arstlikus kontrollis, sest teatud hulga laste tervisest ja arengust perearstidel ülevaade puudub.“

„Sarnaseid tingimusi seadvad programmid on Euroopas hakanud üha rohkem levima, et toetused ikka täidaksid seda eesmärki, milleks nad kehtestatud on,“ lisas Sõtnik, „nii on näiteks Austria, Prantsusmaa, Soome, Suurbritannia jtriikide tervishoiuprogrammidesse kehtestatud tingimuslikud elemendid sünni- ja lapsetoetuste maksmisel.“

Õhtuleht

Teadlased: teemaks on Eestis möödapääsmatu

Eestis rahastatakse teede korrashoidu ja uute teede ehitust peamiselt kütuseaktsiisist, samas on Euroopas trend üha enam teemaksu suunas. Ka Eestis võiks võtta kasutusele teemaksu, leiavad teadlased.

Aktsiisirrahast ei piisa ja lähikümnendil kaob tee-ehitusprojektidele ka Euroopa Liidu toetus. Ka Eesti võiks kasutusele võtta teemaksu, leiab Säästva Eesti Instituudi vanemekspert Mari Jüssi, kelle sõnul on see maks meil möödapääsmatu. “Meie instituudi tööd on näidanud, et aktsiis on ammendunud, see ei ole õiglane maksustamisviis,” kommenteeris Jüssi ERRi raadiouudistele. “Arvan, et Eesti võiks auto aastamaksu või registreerimismaksu mõnes mõttes vahele jätta. Meil on piisavalt väike riik, et nutikat teekasutustasu kiiresti kasutusele võtta.”

Rahandus- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist öeldi ERRile, et nemad ei toeta teekasutusmaksu. Samuti ei ole kavas seda kehtestada. Küll aga on teemaksustamisteemalisi algatusi tegemas Euroopa Komisjon.

Äripäev

Maksud Eestis

President Ilves: ärge kartke Suurt Venda!

“Valitsuse roll on kindlustada sinu ohutus,” rääkis Toomas Hendrik Ilves USAs Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi ärikoolis Sloan. Tema jutust tuleb välja, et ta muretseb suurkorporatsioonide pärast, ent riigi tegevusi karta ei tuleks.

“Ärge kartke Suurt Venda,” vahendab kooli kodulehekülg Ilvese öeldut. Ta märkis, et tuleks muretseda hoopis Väikese Õe pärast. Ta on varasemalt öelnud, et peab Väikese Õe all silmas korporatsioone – Google, Facebook, Amazon.

E-riigi esikõnelejana sõnas Ilves, et “valitsus” pole räpane sõna, kui jutuks tuleb andmete haldamine ja julgeolek. Ta rääkis ka, et Eestis tehakse pea kõik tehingud interneti teel.

“Privaatsust ei eksisteeri enam sellisel kujul kui 18. sajandil… 19. sajandil… 20. sajandil,” rääkis Ilves valitsuse tegevuse kaitseks. “Valitsuse roll pole luurata, vaid kindlustada sinu ohutus. Privaatsuse, julgeoleku ja vabaduse suhe on muutumas.”

Ilves kritiseeris teisi viise, kuidas andmeid kogutakse. Näiteks tasuta äpid, mis jälgivad kasutaja käitumist, ta asukohta. Selle üks eesmärk on näiteks teha kindlaks sihtrühm, kellele mingeid reklaame saata. Ilves tõi näiteks, et rasedatele naistele mingite kupongide saatmine on suurem privaatsusesse tungimine kui ükskõik milline Eesti valitsuse initsiatiiv.

Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi professor Alex Pentland vaidles vastu, et telefoni-põhise info kogumisel on vahel ka kasulik eesmärk. Näiteks Elevandiluurannikul tehti selle põhjal ümber ühistranspordi sõidugraafikud. Samuti oleks võimalik andmete kogumise abil näha haiguspuhangute levikut ja neile kiiremini piir panna.

Õhtuleht

“Need, kes annavad käest esmase vabaduse, saavutamaks ajutist turvalisust, pole väärt ei vabadust ega turvalisust.” – Benjamin Franklin

Lavrov: Venemaad ei veena absoluutselt USA tõendid Süüria keemiarünnaku kohta

Venemaad ei veena absoluutselt USA ja tema liitlaste esitatud tõendid väidetava keemiarünnaku kohta Damaskuse lähedal, mille lääne väitel pani toime Süüria režiim, ütles välisminister Sergei Lavrov esmaspäeval.

„See, mida meile varem ja kõige viimati on meie Ameerika partnerite nagu ka brittide ja prantslaste poolt näidatud, ei veena meid absoluutselt,“ ütles Lavrov Moskvas ülikoolis loengut pidades, vahendab AFP.

Ta lisas, et on palju kahtlusi internetti väidetavast rünnakust üles pandud piltide kohta. Venemaa president Vladimir Putin ütles nädalavahetusel, et Süüria režiimi poolt oleks olnud ülim jaburus korraldada selline rünnak, kui tal on sõjaline paremus.

Lavrovi sõnul on lääs näidanud Venemaale mõningaid tõendeid, kuid ta väljendas nende tõelevastavuse üle skeptilisust ning ütles, et pole olnud midagi konkreetset, ei geograafilisi koordinaate ega nimesid. Lavrov süüdistas läänt paljude ekspertide kommentaaride varjamises, kes on väljendanud tõsiseid kahtlusi rünnaku kohta internetti üles pandud video tõelevastavuse üle.

„Kui me kavatseme kuulutada, et need on pildid keemiarelva kasutamisest ja selle mõjust ohvritele, siis on seal massiliselt mittevastavusi ja absurdsusi,“ ütles Lavrov. „On väga palju kahtlusi. Ei ole fakte, ainult jutt, et „me ilmselt teame seda“. Ja kui küsida rohkem üksikasjalikke tõendeid, ütlevad nad, et see on kõik salajane ja nad ei saa teile näidata. Niisiis, ei ole olemas selliseid fakte rahvusvahelise koostöö otstarbel kasutamiseks.“

Lääne ja Venemaa erimeelsused Süürias toimuva üle on tõenäoliselt sel nädalal Peterburis Putini võõrustatava G20 tippkohtumise keskmes.

Delfi

Küsimus: kas Lavrov ja Putin on nüüd ka vandenõuteoreetikud?