Donald Trump – president või käpiknukk?

donald-trump-wallpaperDonald Trumpi võit ja saamine Ameerika 45. presidendiks on tekitanud vastakaid tundeid erinevates ühiskonnagruppides. On neid, kes massimeedia mõjutuse tõttu peavad Trumpi rassistiks, naistevihkajaks ja ka päris Hitleriks endaks. Paljud on veendunud, et kuna tegemist on vabariiklaste kandidaadiga, siis on tegu järjekordse marionetiga. Kolmas grupp, kelle hulka kuulun ka mina, on arvamusel, et Donald Trumpi näol on tõepoolest tegemist mehega, kes ei ole globaalse finantseliidi poolt kontrollitud ning ta tõesti soovib Ameerikat taas jalule aidata.

Järgnev graafik räägib rohkem kui tuhat sõna:

new-york-times-forecast

Massimeedia püüab jäta muljet, et ta kajastab üldsuse arvamust ning mängib juhtlamba rolli, kellele kergemini mõjutatavad inimesed pimesi järgnevad. Väljatoodud graafik näitab suurepäraselt, millist mõju avaldab nö alternatiivmeedia inimeste maailmavaatele. Järjest kasvab inimeste arv, kes ei korruta papakoidena massimeediast edastatavat propagandat, vaid suudavad iseseisvalt hankida informatsiooni, seda kriitilise pilguga läbi töötada ning analüüsida ja teha siis omad järeldused.

Neil, kes arvavad, et Trumpi näol on tegemist järjekordse eliidi nukukesega, soovitan mõelda sellele, kui palju vaeva nägi lääne propagandatööstus selleks, et Trumpist maalida pilt kui kurjuse kehastusest ja milline oli nende šokk, kui ta kõigest hoolimata presidendiks valiti.

Umbes samasugust taktikat rakendas massimeedia ka 2008. aastal, kui üheks kandidaadiks oli vabariiklane Ron Paul. Vahe on selles, Pauli lihtsalt ignoreeriti.

Kuna Trump on finantsiliselt sõltumatum ja suutis oma kampaaniat ilma massimeedia abile üsna suurejooneliselt läbi viia, siis tema puhul ignoreerimine enam ei aidanud, vaid oli tarvis asuda rünnakule. Trumpi minevikust kisti välja kõik, mis vähegi võimalik, et näidata teda halvas valguses. Samuti rebiti tema kõnedest välja fragmente ja pöörati pea peale, et teha Trumpist naisi mõnitav, rassist ja diktaator.

Hetkel läheb kõik Mahatma Gandhi sõnade järgi: “Kõigepealt sind eiratakse, siis sind naeruvääristatakse, siis su vastu võideldakse… ja siis sa võidad”.

Finantseliidil on Trumpi väga raske oma pilli järgi tantsima sundida või kõrvaldada, mis ei tähenda, et nad seda nad ei püüaks – kindlasti püüavad. Kuid need vahendid, mida poliitiliste käpiknukkudega mängimiseks tavaliselt kasutatakse (raha ja šantažeerimine), ei ole Trumpi puhul töötanud.

Otseloomulikult ei nõustu ka mina kõikide Trumpi avaldustega ja arvan, et tema tegemistel tuleb hoolega silm peal hoida. Kuid väited, et ta on järjekordne eliidi nukuke ja et tema presidendiks valimine on lihtsalt osa eliidi plaanist, ei pea minu arvates paika.   Soovitan mõelda sellel, kui palju eliidi poolt kontrollitud presidendikandidaatidest oleks olnud nõus ja julgenud anda intervjuu alternatiivmeedia väljapaistvamatele kanalitele, mida tavaliselt ignoreeritakse või mustatakse.

Peeter Proos
vanglaplaneet.ee

Mupo manitseb: ka kassi otsimise kuulutus tuleb linnaosavalitsuses reklaamina kooskõlastada

Kui kadunud Miisut või Pontut otsida linnaosa­valitsuse loata, ähvardab kuni 400-eurone trahv.

Munitsipaalpolitsei saatis möödunud nädala lõpus välja pressiteate, milles kurdeti, et vanalinnas ja ka mujal on osutunud probleemiks loata üles pandud kuulutused.

Eesti Päevaleht

Eesti Vabariigi põhiseadus § 45:

“Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks … Tsensuuri ei ole.”

Püütakse muljet jätta, et Tallinna linnavalitsusele ja ka Stenbocki maja tegelastele teevad meelehärmi mures loomaomanikud, kuid usun, et enamus inimesi siiski mõistab, et tegemist on lihtsalt ettekäänega sõnavabaduse koomale tõmbamiseks. See toimub – tibusammul, aga toimub!

Keskerakond seoks vanemahüvitise maksmise arstliku kontrolliga

Keskerakonna fraktsioon esitab täna Riigikogule otsuse eelnõu, millega tehakse valitsusele ettepanek luua meetmestik, ning algatada seadusemuudatus, mis seoks riikliku vanemahüvitise maksmise lapse arstlikus kontrollis käimisega.

Vältimaks olukordi, kus vanemad sotsiaaltoetuste saamise eesmärgil lapsi äraelamiseks kasutavad, peame vajalikuks algatada seadusemuudatus, mis seoks vanemahüvitise saamise lapse arstlikus kontrollis käimisega,“ rääkis Keskerakonna fraktsiooni liige Olga Sõtnik, „Eesti laste, eriti väikelaste, tervisekontrolli süsteemi probleem seisneb selles, et perearstidel on küll kohustus lapsi jälgida, kuid vanematel pole kohustust lapsi jälgimisele tuua.“

Sõtnik märkis, et kahjuks esineb Eestis jätkuvalt juhtumeid, kus vastsündinud lapsed jäävad korraliku vanemliku hooleta. „Ka Eesti Perearstide selts on pakkunud välja, et riiklikke ja kohalikke toetuseid võiksid saada vaid need vanemad, kes käivad lapsega regulaarselt arstlikus kontrollis, sest teatud hulga laste tervisest ja arengust perearstidel ülevaade puudub.“

„Sarnaseid tingimusi seadvad programmid on Euroopas hakanud üha rohkem levima, et toetused ikka täidaksid seda eesmärki, milleks nad kehtestatud on,“ lisas Sõtnik, „nii on näiteks Austria, Prantsusmaa, Soome, Suurbritannia jtriikide tervishoiuprogrammidesse kehtestatud tingimuslikud elemendid sünni- ja lapsetoetuste maksmisel.“

Õhtuleht

Teadlased: teemaks on Eestis möödapääsmatu

Eestis rahastatakse teede korrashoidu ja uute teede ehitust peamiselt kütuseaktsiisist, samas on Euroopas trend üha enam teemaksu suunas. Ka Eestis võiks võtta kasutusele teemaksu, leiavad teadlased.

Aktsiisirrahast ei piisa ja lähikümnendil kaob tee-ehitusprojektidele ka Euroopa Liidu toetus. Ka Eesti võiks kasutusele võtta teemaksu, leiab Säästva Eesti Instituudi vanemekspert Mari Jüssi, kelle sõnul on see maks meil möödapääsmatu. “Meie instituudi tööd on näidanud, et aktsiis on ammendunud, see ei ole õiglane maksustamisviis,” kommenteeris Jüssi ERRi raadiouudistele. “Arvan, et Eesti võiks auto aastamaksu või registreerimismaksu mõnes mõttes vahele jätta. Meil on piisavalt väike riik, et nutikat teekasutustasu kiiresti kasutusele võtta.”

Rahandus- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist öeldi ERRile, et nemad ei toeta teekasutusmaksu. Samuti ei ole kavas seda kehtestada. Küll aga on teemaksustamisteemalisi algatusi tegemas Euroopa Komisjon.

Äripäev

Maksud Eestis