Andres Lipstok käib mööda Eestit eurotuuril

Andrus Karnau
E24
26. aprill 2010

Eesti Panga president Andres Lipstok sõidab mööda maad ja räägib rahvale eurost, reedel väisas ta kodulinna Haapsalut. Kahe nädala ja kahe päeva pärast on selge, kas saame euro või mitte.

Euro paberraha kujundus jääb kaugele maha Eesti kroonide omast. Ilu ei saa patta panna, aga ilmselt pole see saladus, et päris paljud inimesed mõtlevad teisiti, kui hoiavad käes armsaid kroone, mis järgmisel aastal ilmselt rahapurustisse lendavad.

Lipstok ei soovinud hinnata, kas meie rahatähed on ilusamad kui eurod. «Aga seda võin ma küll öelda, et Eesti euromüntide kujundus on kaunim kui mõne teise riigi oma. Ma ei hakka ütlema, millise,» lausus Lipstok.

Haapsalu linnavalitsuse saali tuli eelmisel reedel lisatoole tuua. Saal oli rahvast täis – linnaametnikud, kohalike pankade juhid, suuremate ettevõtete omanikud, kirikuõpetaja. Ainult üks mees küsis, et kas euro kasutuselevõtu üheks negatiivseks mõjuks pole mitte see, et Eesti riigil pole enam oma raha. Aga Lipstok ei vastanud sellele küsimusele. Õigupoolest vastas küll, aga mitte otse, vaid nagu tublile bürokraadile kombeks, kirjeldades negatiivseid mõjusid. Neid, mis ametlikus brošüüris kirjas.

Negatiivsetest mõjudest üks peamisi on hinnatõus kursivahetuse varjus. Lipstok viibutas siinkohal näppu.

«Rahvusvaheline kogemus näitab, et mõned ettevõtjad on püüdnud enne rahavahetust hindu ülespoole ajada, et siis rahavahetuse päeval öelda, et meie andsime eurodes kaubale ausa hinna,» rääkis Lipstok. «See on ebaaus tegutsemine, mis on läbi nähtav.»

Lipstok lubas, et juba praegu jälgivad riigiasutused kaupade hindu. «Ma ei soovita hindadega trikitada!» toonitas Lipstok.

Samas möönis kogenud ettevõtjast keskpanga president, et ega hindade tõusule kätt ette panna saa. Ja kui mõni kohvikupidaja ümardamise sildi all kohvitassile liiga kõrge hinna teeb, siis võib ju teise kohvikusse minna, lisas Lipstok.

Ametliku prognoosi järgi toob euro kasutuselevõtt kursivahe ümardamise sildi all kaasa 0,1–0,3-protsendise hinnatõusu. Ennekõike saavad hindadega mängida kohalikud teenindusettevõtted, aga ka toitlustusasutused.

Lipstok märkis, et pisut enam kui kahe nädala pärast on selge, kas Eestil on asja tuleval aastal eurot kasutavate riikide hulka või mitte. 12. mail avalikustatakse Euroopa Komisjoni konvergentsiraport.

«Mõõdetavad tingimused oleme täitnud, aga euroalaga liitumine sõltub Euroopa struktuuride soovist ja tahtmisest,» lausus Lipstok. «Maikuus on asi klaar, kas oleme hindajate arvates kõlblikud.»

Lipstok lisas, et kui Euroopa Komisjoni raportis on palju negatiivseid märkusi, siis on Eesti riigi otsustajatel piisavalt aega, et Euroopa otsustajatele asju selgitada. «Tuleb kohal käia ja kaitsta oma  seisukohti,» lausus Lipstok.

Krooni ja euro vahetuskurss europäeval selgub ametlikult 13. juulil rahandusministrite nõukogus. Lipstok kinnitas, et tema teada pole päevakorral kehtiva kursi – euro on 15,6466 krooni – muutmist.

«Rahandusminister Jürgen Ligi käsi on üks neist, mis peab tõusma, et kinnitada krooni ja euro vahetuskurss,» kirjeldas Lipstok. «Kui Jürgen Ligi käsi ei tõuse, siis kurss ei muutu.»

Haapsalu elektrikaupade ja elektrifirma omanik Kalju Aigro tahtis lõpetuseks teada, et kui suvel positiivne liitumisotsus tuleb, kas ei võiks kohe poes eurosid kasutama hakata. «Kui otsus tuleb, siis on kange kiusatus kohe kaupluses eurosid kasutama hakata,» lausus ta.
Paraku tuleb sellega veel kannatada.

Allikas

Loe lisaks

Be the first to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published.