Analüütikud: IMF kahjustab Läti majandust

Kalev  Kask
Ärileht
5. oktoober 2009

Analüütikute arvates esitab Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) Lätile liiga karme nõudeid.

IMF-i negatiivse mõju osas Läti majandusele on ühte meelt nii Washingtonis asuva CEPR instituudi peaökonomist Jose Antonio Cordero kui ka Missouri ülikooli professor Michael Hudson, vahendas lätikeelne Delfi.
“Mitte ükski arenenud riik ei tohiks teha seda, mida praegu teeb Läti,” ütles Hudson.
Mõlemad analüütikud kritiseerisid ulatuslikke eelarvekärpeid, samuti taunisid nad tervishoiusüsteemi kulutuste vähendamist.
Hudsoni sõnul pole IMF-i esitatud laenutingimused just sobivamad. Ta lisas, et kui mõned laenuvõtjad ei suuda Rootsi pankadele oma laene tagasi maksta, peaksid pangad võlad kustutama, kuid selle asemel kehtestab riik oma kodanikele hoopis täiendavaid makse, et raha kätte saada.

Kärped mõjuvad majandusele halvasti
Cordero arvates võivad eelarvekärped tuua kaasa sügavama majanduslanguse. Ekspertide arvates tuleks aga ümber kujundada kogu Läti maksundussüsteem, kuna see on Läti suurim probleem.
“Arenenud riigid maksustavad varasid ja katsuvad nii palju kui võimalik vähendada tööjõu maksustamist,” märkis Hudson. “Praegusel hetkel aga suurendab Läti tööjõu maksustamist.”
“See on hullumeelne poliitika,” lisas ta.
Majanduskriisis Läti taotles eelmisel aastal 7,5 miljardi euro (117 miljardit krooni) suurust rahasüsti. Lisaks Rahvusvahelisele Valuutafondile on Lätile lubanud abi anda ka Maailmapank, Euroopa Komisjon ja mitmed riigid. Eelmisel kuul saabus Lätti IMF-i järjekordne delegatsioon.
Eelmise aasta teises pooles halvenenud majandusolukord on Läti majanduse viinud langusesse ja tööpuudus kasvab riigis pidevalt. Pahameel valitsuse vastu viis 13. jaanuaril Riias rahutusteni, mille järel astus Ivars Godmanise valitsus tagasi. 27. jaanuaril ja 3. veebruaril kogunesid talunikud mitmes piirkonnas, et tõmmata võimude tähelepanu majanduskriisi tõttu halvenenud põllumeeste olukorrale.
Läti on juba nõustunud Euroopa Komisjoni ettepanekuga tõsta käibemaksu 23 protsendile, et saada nii 1,2 miljardi lati (26,7 miljardit krooni) ulatuses Brüsselilt laenu. Läti otsustas sel aastal juba kärpida pensioneid 10 protsendi võrra. Keskmine pension väheneb tänavu 18 lati (403 krooni), järgmisel aastal 15,7 lati (351 krooni) ja ülejärgmisel aastal 16,34 lati (366 krooni) võrra.

Allikas

Be the first to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published.