Ametiühingud ja Barroso kardavad Euroopa pöördumist 1930ndatesse

Laura Raus
E24
14. juuni 2010

Euroopa ametiühingute konföderatsiooni peasekretär John Monks ning tema sõnul ka Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso kardavad, et riigid pööravad võlakriisi tõttu demokraatiale selja.

Monksi arvates võivad demokraatiast kõrvalekaldumiseni viia säästumeetmed. «See on kohutavalt ohtlik. See on aasta 1931, me pöördume tagasi 1930. aastatesse koos Suure Depressiooniga, mis viis sõjaväeliste diktatuurideni,» ütles ta EUobserverile. «Ma ei ütle, et me oleme veel seal, kuid see on potentsiaalselt väga tõsine, mitte ainult majanduslikult, vaid ka poliitiliselt.»

Ka Barroso kardab Monksi sõnul, et Euroopa riigid keeravad demokraatiale selja, seda aga just nimelt kasinusmeetmete puudumisel. «Mul oli eelmisel reedel Barrosoga arutelu selle üle, mida saab teha Kreeka, Hispaania, Portugali ja ülejäänute heaks ning tema sõnum oli otsekohene: «Vaata, kui nad ei vii ellu neid säästupakette, siis need riigid võivad praktiliselt kaduda selliste demokraatiatena, nagu me neid teame. Neil pole mingit valikut, nii see on.»»

«Ta [Barroso] on väga, väga mures,» kinnitas Monks. «Ta šokeeris meid apokalüptilise nägemusega sellest, kuidas Euroopa demokraatiad riikide võlgade tõttu kokku kukuvad.»

Monksi sõnul tundub ebaõiglane, et tööinimesed ja avalik sektor kannavad teiste poolt põhjustatud kriisi põhiraskust. «Juhtunud on võla massiline ülekandmine pangandussektorist riikide bilanssidesse. Rahaturgude isandad on süüdi,» kinnitas ta.

Euroopa ametiühingute konföderatsiooni juhtkond on leppinud kokku nimetada 28. september üle-euroopaliseks aktsioonipäevaks, mil kasinusmeetmete vastu toimuvad streigid ja meeleavaldused, märkis Monks.

Samas otsustas föderatsioon mitte kuulutada välja üle-euroopalist üldstreiki, kartes et sellest ei tuleks midagi välja. «Mõnedel riikidel on üldstreikide traditsioonid ja mõnedel mitte,» märkis Monks. Tema sõnul Põhjamaadele, Saksamaale, Suurbritanniale, Hollandile ja Ida-Euroopale ei meeldi mõte üldstreigist. «Pooled Euroopa Liidu riigid ei tuleks sellega kaasa,» tõdes ta.

Monks möönis, et nii Kreeka kui veel mõned riigid vajavad kulukärpeid. Teised tervema majandusega riigid nagu Saksamaa ja Holland on aga tema sõnul kärpima asunud, kuna see on «moodi läinud». «Mõnedel riikidel nagu Iirimaa, Ungari ja Baltimaad, ei ole valikut, kuid mujal juhid lihtsalt on paanikas,» arvas Monks.

Ta arvustas meedia rünnakuid Kreeka tööliste suhtes. «Kõmuajakirjanduse kirjeldus kreeklastest kui laiskadest ja pillavatest inimesest ei ole lihtsalt täpne,» lausus Monks. «Nad ei ole laisad. [Kreeklastel] Võib olla häid pensionilepinguid, kuid need ei ole kuidagi üleüldised ning kogu avalikku sektorit hõlmavad. Vaid väiksel osal rahvastikust on sellised lepingud.»

Tema meelest on Kreeka peamine probleem maksudest kõrvalehoidmine. «Mis Kreeka puhul rohkem muret teeb, on et rikkad ei maksa oma makse. Nad ei näi uskuvat maksude maksmisesse,» lausus Monks. «Suurim väljakutse riigile on nüüd koguda oma makse rikastelt, mugavatelt, väikekodanlastelt. Need klassid näivad olevat eriti vilunud maksude vältimises.»

Allikas

Loe lisaks

Be the first to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published.