Kahe lennukiga kolm hoonet

Täna möödub 16 aastat suurimast rünnakust, mis kunagi Ameerika pinnal toimunud on. 2001. aastal Maailma Kaubanduskeskust tabanud katastroofis jättis elu ligi 3000 inimest. Siiani pole aga päris selge kes ja kuidas suutis nii põhjalikult ette valmistada rünnaku, mille tagajärjed panevad kulme kergitama ka kõrgelt haritud arhitektid ja insenerid. Kahe reisilennukiga teha maatasa kolm kõrghoonet – müts maha!

Eelmisel aastal ilmus Euroopa füüsikaalaseid arenguid kajastavas ajakirjas Europhysics News artikkel „15 Years Later: On the Physics of High-Rise Building Collapses” (15 aastat hiljem: Kõrghoonete lagunemine füüsika), milles kirjutatakse, et kõik tõendid viitavad selle, et WTC tornid purustati kontrollitud lõhkamistega. Artikli autoriteks on Steven Jones, endine Brigham Young’i ülikooli füüsika professor; Anthony Szamboti, mehaaniline disainiinsener; Robert Korol, Kanadas Ontarios asuva McMasteri ülikooli tsiviilehituse emeriitprofessor ja Kanada ehitusinseneriühingu ja Kanada tehnikainstituudi töötaja; Ted Walter, Organisatsiooni Architects & Engineers for 9/11 Truth (Arhitektid ja Insenerid 9/11 Tõe Eest) liige ja raamatu “What Science Says About the Destruction of World Trade Center Buildings 1, 2 and 7“ (Mida ütleb teadus Maailma Kaubanduskeskuse ehitiste 1, 2 ja 7 hävitamise kohta) autor.

Artiklis on kirjas, et ei enne ega pärast 11. septembrit ei ole tulekahju tagajärjel täielikult kokku varisenud mitte ükski teraskonstruktsiooniga kõrghoone. Kas me olime sellise enneolematu sündmuse tunnistajaks samal päeval kolm korda järjest? NIST-i (USA riiklik standardite ja tehnoloogiainstituut) aruandes, mis püüab seda ebatõenäolist järeldust toetada, kahtleb järjest rohkem arhitekte, insenere ja teadlasi, kuna ülekaalukad tõendid viitavad hoopis sellele, et hooned purustati kasutades kontrollitud lõhkelaenguid. Arvestades intsidendi kaugeleulatuvaid tagajärgi on autorite arvates moraalselt hädavajalik, et selle võtaks uurida sõltumatud teadusasutused.

Autorid selgitavad nelja punktiga, miks teraskonstruktsioon kõrghoone peab tulekahjule vastu ja ei varise kokku. 1) Tulekahju kuumus ja kestus ei tooda tavaliselt nii palju energiat, et need kuumeneksid sulamistemperatuurini. 2) Enamus kõrghoonetel on tuletõrjesüsteemid (nt sprinklerid), mis samuti takistavad tulekahju temperatuuri tõusmist nii kõrgele, et toimuks hoone kokkuvarisemine. 3) Konstruktsioonielemendid on kaitstud tulekindlate materjalidega, mis on kavandatud nii, et hoone struktuur ei saaks kindlaksmääratud aja jooksul temperatuurikahjustusi. 4) Terasraamiga kõrghoonete konstruktsioon on väga tihe, mis tähendab, et ehitised võivad küll tulekahju tõttu osaliselt laguneda, kuid see ei põhjusta kogu konstruktsiooni ebaproportsionaalset kokkuvarisemist.

Autorid kinnitavad oma teooriat viidates WTC hoonete pea ehitusinsener John Skillingile. Peale Maailma Kaubanduskeskusse pommirünnakut 1993. aastal andis Skilling intervjuu The Seattle Timesile. Insener oli mures võimaliku lennukirünnaku pärast, kuid kinnitas, et tornid peavad vastu ka Boeing 707-ga rammimisele:

„Meie analüüs näitas, et suurimaks probleemiks oleks asjaolu, kui kogu kütus (lennukist) satuks hoonesse. See põhjustaks tõsise tulekahju ja oleks palju inimohvreid, kuid hooned jääksid endiselt püsti. Samas ei taha ma öelda, et õigesti paigaldatud lõhkelaengud ei suudaks tekitada suurt kahju. Kujutan ette, et kui anda eksperdile töö need hooned lõhkeaine abil lammutada, siis vean kihla, et ta tuleb sellega toime.“

Hoolimata sellest, et ei enne ega peale WTC tornide kokku kukkumist, pole ükski kõrghoone tulekahju tagajärjel sarnaselt käitunud, märgitakse nüüd alati kõrghoonete põlengute korral peavoolu meedias ära, et see oht on olemas. Viimane näide on võtta Londoni Grenfell Toweri põlengust, mille kohta juba esimeses uudises märgiti ära, et hoone võib kokku variseda: „BBC ajakirjaniku hinnangul võib hoone kokku variseda“. Kas tegemist on lihtsalt ajakirjaniku rumalusega või püütakse lugejaid lihtsalt harjutad mõttega, et ka selline võimalus on olemas.

Irooniline on loo juures see, et BBC oli kanal, kus uudis Hoone nr 7 kokku varisemisest läks eetrisse enne kui hoone tegelikult kokku kukkus ja maja oli teate ajal reporteri seljataga alles püsti.

Hoonet nr 7 ei tabanud ükski lennuk ning seal puhkenud tulekahju oli kordades väiksem kui eelpool mainitud Grenfell Toweris. Hoolimata sellest vajus hoone kokku, käitudes nii nagu oleks tegu kontrollitud lõhkamisega.

Videot Hoone nr 7 kokku varisemisest näidati Danny Jowenkole, kes on hoonete lammutusekspert. Ta polnud varem WTC kompleksi kolmanda hoone kokku kukkumisest midagi kuulnud ning nähtut kirjeldas ta ilma igasuguse kahtlusta kontrollitud lõhkamisena, mille on läbi viinud oma ala eksperdid. Ta ei suutnud uskuda, et tegemist on 11. septembril toimunud varinguga.

Lisamaterjali 9/11 kohta:

New Yorgi terrorirünnakud

Vanglaplaneedi E-poest

Be the first to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published.


*