Söödavad mikrokiibid, biomeetrilised identifitseerimissüsteemid ja mõtteid lugevad arvutid

The American Dream
Toimetas: Peeter Proos
18. jaanuar 2011

Kui arvestada tehnoloogia meeletut arengut, siis kas me võime end ühel päeval leida elavat „teaduslikus diktatuuris“, kus kõik mida me teeme, ütleme või mõtleme on pideva tehnoloogia jälgimise ning kontrolli all?

Paljudele võib tunduda see mõeldamatuna, aga lugege edasi. Meie maailm muutub kiiremini kui kunagi varem ja teadlasel on tulevikuks päris metsikud plaanid. Nad arendavad väsimatult sissesöödavaid mikrokiipe, biomeetrilisi identifitseerimissüsteeme ja mõtteid lugevaid arvuteid. Mitmed futuristid kujutlevad tulevikumaailma, kus pea kõigil inimestel oleks siirdatud mikrokiibid ja nende kehades liiguksid ringi nanobotsid. Mõte on selles, et me „saavutaksime nii kontrolli oma enese evolutsiooni üle“ ja kasutaks tehnoloogiaid inimvõimete parandamiseks. Kuid vähesed nendest futuristidest räägivad teema varjukülgedest. Tõde on, et kõiki neid tehnoloogiaid võib ühel päeval kasutada mõni totalitaarne režiim luues düstoopilise õudusunenäo, kus kellelgi pole enam mingeid õigusi ega vabadusi.

Homne maailm on hoopis midagi muud kui tänane ja enamustel inimestel pole aimugi, kui kiirelt see muutub.

Näiteks, paljud inimesed pole kuulnudki „söödavatest mikrokiipidest“
Kahjuks pole see mõne segase teadlase unelm, mida ta sooviks tulevikus luua. Need on juba olemas ja Ühendkuningriikides ka vabalt saadaval.

Mikrokiipide mõte on selles, et need aitava arstidel jälgida sinu terviseseisundit ja ravimeid mida sa võtad. Järgnev tekst on võetud hiljutisest Daily Maili artiklist:

Andur, mis ei sisalda ei patareid, antenni ega saatjat, saadab välja erilise signaali mille püüab kinni ja salvestab plaaster patisendi õlal.

Plaaster, mis jälgib kehalisi funktsioone nagu näiteks südame töö ja temperatuur saadab krüpteeritud info sinihamba kaudu patsiendi, arsti või hooldaja nutitelefoni või arvutisse.
Nii saavad patsient ja tema arst täpset teavet rohtude kohta, mida on manustatud. Tänu informatsioonile mida see süsteem kogub saavad meedikud informatsiooni ka selle kohta kui hästi patsient magab või kas ta teeb piisavalt vajalikke harjutusi.

Aga kas selliseid söödavaid mikrokiipe võib tulevikus kasutada ka halbadel eesmärkidel? Muidugi.

Ja teadlased arendavad järjest uusi tehnoloogiaid sinu jälgimiseks.
Näiteks, kas sa mäletad kuidas filmis „Minority Report” pidi Tom Cruise katma oma silmad, sest ta oli pideva jälgimise all?

Ei lähe kaua kui see saab ka meie maailmas reaalsuseks.

IBM arendab välja uut biomeetrilist isikutuvastus süsteemi, mis võib meie elu märgatavalt muuta. Järgnev on pärit IBM-i pressiteatest:

Sa ei pea enam looma ja meelde jätma paroole, mida sa erinevate portaalide jaoks vajad. Kujutle kuidas sa võtad panga automaadist raha lihtsalt lausudes oma nime või vaadates pisikesse sensorisse, mis registreerib sinu silma unikaalsed võrkkesta mustrid. Samamoodi võid vaadata oma kontoseisu mobiilist või tabletist.

Igal inimesel on unikaalne bioloogiline identiteet ja selle taga andmed. Kasutades biomeetrilisi andmed – näokuju, võrkkesta skäneering ja häälefailid – ja vastavat tarkvara võib luua sinu DNA-st unikaalse interneti parooli.

Edaspidi võivad mitmekülgset biomeetriat reaalselt kasutada nutikamad süsteemid, mis teevad kindlaks kas inimene, kes soovib ligipääsu sinu andmetele, sobib sinu unikaalse biomeetrilise profiiliga.

Kui biomeetrilist isikutuvastust hakatakse laialdaselt kasutama, siis teavad ametivõimud pidevalt kus sa oled ja mida sa teed.

Kuid veel hirmutavam on see mida arendab IBM. IBM-i teadlased teevad kõvasti tööd mõtteid lugevate arvutite kallal. Idee on selles, et ühel päeval võime me erinevaid elektroonilisi vidinaid kontrollida, kasutades lihtsalt oma mõtteid.

IBM-i teadlased on nende seas, kes püüavad ühendada sinu aju arvuti või mobiiliga. Kui sa mõtled, et soovid kellelegi helistada, siis see juhtubki. Või suudad kontrollida kursorit arvuti ekraanil lihtsalt mõeldes kuhu sa sooviksid seda liigutada.

Bioinformaatika teadlased on loonud kõrvaklapid koos arendatud sensoritega, mis loevad elektrilist ajutegevust ja tuvastavad näoilmeid, erutust, kontsentratsioonitaset ning mõtteid ilma, et inimene ennast liigutaks.

Järgnev IBM promo video kirjeldab detailsemalt mõningaid arendatavaid tehnoloogiaid: link

Kuid IBM pole ainuke, kes mõtteid lugevat tehnoloogiat arendab. Mitmed videomängu loojad on püüdnud arendada mänge mida sa ei kontrolli mitte juhtkangi või gamepadiga, vaid hoopis oma ajulainetega.

See kõlab mõnusalt, kuid kas selliseid tehnoloogiaid ei võida ühel päeval mõneks muuks otstarbeks kasutada?

Kas võib juhtuda nii, et seadmed, mis on meie ajuga ühendatud hakkavad hoopis meid kontrollima?

Pidevalt ühenduses olemine ei ole ilmtingimata hea lahendus.

Inimesed otsivad võimalusi kuidas rohkem aega internetiga ühendatud olla ja mitmed futuristid soovitavad, et me peaksime oma aju otse internetiga ühendama. Artikkel veebilehel Science Channe kirjeldab seda nii:

Mis siis kui oleks võimalik aju internetiga ühendada, kas siis juhtmevabalt või kaabliga, laadida alla digitaalset informatsiooni, mis automaatselt konverditakse kemikaaliks ja säilitatakse mäluna sinu ajurakkudes?

Sama artikkel kirjeldab sellise tehnoloogia kasutegureid:

Kui sa pumpaksid andmeid otse oma aju, kiirusega 50 mbps – ühe suurima Ameerika internetiteenuse pakkuja maksimaalne kiirus – siis oleks sa võimeline lugema 500-lehelise raamatu vaid kahe kümnendiku sekundiga.

Kuid kas see ei või olla ohtlik? Kui me leiame võimaluse kuidas 100% ajast olla internetiga ühendatud, kas siis pole mitte võimalus, et meie pähe võib sattuda ohtlikke programme või viiruseid?

Selle üle peaks mõtlema.

Briti uurija nimega Mark Gasson nakatas oma käe sees oleva RFID kiibi arvutiviirusega ja avastas, et nakatunud kiip mõjutab ka väliseid seadmeid.

Niisiis, kas oht ei või olla suurem kui me ühendame oma ajud otse interneti?
Ma ei tea kuidas on teiega, aga mina igatahes ei ühenda kunagi oma aju internetiga ega lase istutada endasse RFID mikrokiipi.

Kahjuks laieneb inimestele ja loomadele mõeldud siirdatavate mikrokiipide kasutus kiiresti. Mitmed tööandja nõuavad neid oma töötajatelt isikutuvastus vahendina. Mõnedes USA linnades on lemmiklooma kiibistamine kohustuslik.

Tuhandetele Ameerikas elavatele vanuritele, kes kannatavad Alzheimeri tõve all ning kelle on oht uitama minna ja kadunuks jääda, on paigaldatud RFID implantaadid. Samuti on RFID kiibid paigaldatud paljudele inimestele, kes on kroonilised haiged, et arstid saaksid kiirelt ligi nende meditsiinilisele infole kui selleks peaks vajadus tekkima.

Palju firmad näevad vaeva, et RFID kiipide inimese sisse istutamist veelgi lihtsamaks muuta.

Firma nimega Somark on teinud tohutu läbimurde RFID tindi näol. Nende geomeetriline  „RFID tätoveering“ kantakse nahale, kasutades mikro-nõelu ja korduv kasutatavat aplikaatorit

Somargi sõnul on RFID tätoveeringu tegemine ülilihtne. Selleks, et  märgistada loom või inimene kulub  vaid 5 kuni 10 sekundit. Kui tätoveering on paigas on seda võimalik RFID koodilugejaga  umbes meetri kauguselt lugeda.

Kuid mõned arvavad, et on veel lihtsamaid mooduseid kuidas tulevikus kõigil silma peal hoida. IBM töötab triipkoodi lugeja kallal, mis suudab lugeda sinu DNA-d. Järgnev selle projekti kohta pärineb Fox Newsi artiklist:

DNA Transistor on IBM-i projekt mille eesmärgiks on arendada personaliseeritud meditsiini, tehes seda lihtsamaks ja palju odavamaks, lugedes isikute ainulaadset DNA mustreid – erilisi valkude kombinatsioone, mis teevad su teistest erinevaks.

Tehnoloogia pole küll veel valmis, kuid töö käib ning IBM-i arvates on sellel piisavalt potentsiaali, et seda maailmaga jagada.

Põhimõtteliselt on tegemist geenide triipkoodi lugejaga. DNA Transistor on osaliselt tehnika ja osaliselt seade. See koosneb silikoon-mikrokiibist, milles on kolme-nanomeetri suurune auk ehk nanopoor. Pooris olev sensor loeb DNA-d ning tuvastab selle iseärasused.

Meie maailm muutub praegu hirmuäratava kiirusega.

Otsused mida täna tehakse mõjutavad dramaatiliselt seda kuidas tulevik välja hakkab nägema.

Seepärast püüavad paljud juhtida tähelepanus sellele, kuidas valitsus meid jälgib ning kuidas järjest meie õigusi ja vabadusi kõrvaldatakse.

Kui me kohe ei hakka oma vabaduse ja õiguste eest võitlema, siis ühel päeval ärkavad meie lapsed maailmas, mis on tehnoloogia poolt nii kontrollitud, et neil lihtsalt pole võimalik seda enam teha.

Me pole enam kaugel sellest maailmast, mille eest hoiatasid sellised kirjanikud nagu George Orwell. Lõpetame artikli lõiguga tema kuulsaimast raamatust „1984“:
„Äärmiselt ohtlik oli lasta oma mõtetel uidata, kui sa olid avalikus kohas või teleekraani läheduses. Kõige pisemgi asi võis sind reeta. Näolihaste närviline tõmblus, hajameelne rusutud pilk, harjumus omaette pomiseda – kõik, mis viitas normist kõrvalekaldumisele, sellele, et sul on midagi varjata. Igal juhul oli sobimatu näoilme juba iseenesest karistatav (ütleme näiteks, et see väljendas uskumatust, kui teatati võitudest rindel). Uuskeeles oli selle tarvis sõna [ilmeroim].“

Allikas

Vanglaplaneedi E-poest

1 Comment

Leave a Reply

Your email address will not be published.


*